Inuiti rahvas elab Põhja-Ameerika mandri põhjaosas Alaskast kuni Gröönimaani. Sama keelepuu harudena kõneldakse ja nimetatakse inuiti keelt piirkonniti erinevalt: kallaalisut, inupiak, inuinnaktun, inuvialuktun, inuktitut jm. Meil tuntud üldnimetus „eskimo” kannab halvustavat tähendust „toore liha sööja”, aga „inuit” tähendab selles keeles „inimesi”.

Inuitid on pidanud nägema kohati ränka vaeva, et oma keelt ja kultuuri säilitada. Paremini on läinud idapoolsetel inuittidel. Praegu on rahvuskultuur kõikjel uuesti au sisse tõusnud/tõusmas. Ka kristlus on inuitide seas tõusuteel ning loomulikult soovitakse, et emakeelne Jumala sõna kõlaks igas kogukonnas neile omaselt ja kaunilt. Ning nagu väljendas konverentsil inuktituti piiblitõlkija Jonas Allooloo: "Piiblitõlkimine arendab meie keelt edasi”. 

Inuktituti piiblitõlkijad

Piiblitõlkimist organiseerib siin piirkonnas Kanada Piibliselts koostöös kohalike kirikutega. Näiteks valmis 2012. aastal tervikpiibel silptähestikku kasutavas inuktituti keeles, mis on kasutusel Nunavutis, Nunatsaviatis ja Põhja-Quebecis. Tõlketöö oli kestnud 34 aastat. Üsna varsti oli aga selge, et tõlge vajab täpsustamist ja parandamist, sest pole lihtne anda põhjarahvale edasi Lähis-Ida maade elu-oluga seotut. Juba 2016 kuulutati välja tõlke redigeerimine, mis loodetakse valmis saada kahe aastaga.

Rahvusliku arhitektuuriga kirik Iqaluitis, Kanada Nunavuti piirkonnas
Labradori poolsaare elanikud kirjutavad oma keelt, inuttituti ehk nunatsiavummiututi seevastu ladina tähtedega. Piibli tõlkimine algas siin herrnhuutlastest misjonäride eestvõtmisel 1770ndatel, Uus Testament valmis 1821. Tasapisi tõlgiti kogu Piibel misjonäride väljatöötatud kirjaviisis, mis võttis enda alla palju köiteid. See kirjaviis vaadati oma rahva spetsialistide poolt kriitiliselt üle alles 1980ndatel, kui arendati välja uus ühtne Labradori kiri ning 2008 ilmus juba uuendatud piiblitõlge: ühteainsasse köitesse mahtuv Labradori Inuttituti Pärandipiibel.  

Praegugi on Kanada Piibliseltsil koos inuiti kogudustega mitmeid projekte käsil. Erinevalt kunagistest misjonäride tehtud tõlgetest on praeguste autoreiks oma rahva esindajad. Parim tulemus sünnib mitmekülgsete partnerite koostöös ning seepärast oli ka konverentsile kutsutud näiteks organisatsioon Faith Comes By Hearing, kes varustab suulisi kultuure – nagu ka inuitid – kuulatavate pühakirjadega. Pildil jälgitakse nende ettekannet. 

Ükski vahemaa polnud kohalesõiduks kauge!

Nüüdne konverents tõi esimest korda kokku inuiti tõlkemeeskonnad Kanadast, USAst ja Gröönimaalt, nende kirikute esindajad ning koostööpartnerid. 21. sajandil ei eelda Piibli tõlkimine enam mitte ainult algkeeltega (kreeka, heebrea, aramea) arvestamist, vaid ka näiteks infotehnoloogia valdamist ja võimekat projektijuhtimist. Kanada Piibliseltsi tõlkeosakonna juhi Myles Leitchi sõnul oli eesmärgiks anda võimalus kogenumatel tõlkijatel noorematele oma oskusi vahendada, esitleda uusimat IT-tarkvara ning tutvustada värskemaid lähenemisi tõlketööle ja pühakirja tõlgendamisele, et kasu saaks lõpuks terve inuiti rahvas kogu oma kultuuri rikkuse ja keeleliste eripäradega.

Armastatud salm Johannese evangeeliumist inuktituti keeles