Konverents Kullamaal

Kultuurimajas 4. mail pealkirjaga "Piibli keelest riigikeeleni"

Talgupäeval, 4. mail koguneti Kullamaa kultuurimajas mõttetalgutele. Traditsioonilise piiblikonverentsiga tähistati eestikeelse Piibli valmimise 280. aastapäeva ja eesti keele esmamainimist riigikeelena 100 aastat tagasi.

Kullamaal on aastate jooksul korraldatud mitmeid üritusi kohalike piiblitõlkijate Gösekeni ja Gutsleffi meenutuseks, samuti omaaegse piibliseltsi sekretäri ja tuntud kunstniku Maydelli mälestuse jäädvustamiseks.

Külalised võttis vastu ja tervitas soojalt Kullamaa osavallavanem Katrin Viks (pildil). Seejärel pidas avakõne Eesti Piibliseltsi esimees Tiit Salumäe (pildil). Muuhulgas meenutas ta isa Vello Salo ärasaatmist Kaarli kirikus möödunud nädalal: „Kuidas üks inimene võib ühiskonda ühendada, seda näeme isa Vellos. Samal ajal on palju neid, kes tahaksid seda lõhestada,“ märkis Salumäe. „Ka tänane koosolek on ühendamise mõttega, selleks et leida, kuidas Piibli keel on meie rahvast ja meie riiki ühendanud.“

















EKNi president peapiiskop emeeritus Andres Põder (pildil) kõneles EKNi väljakuulutatud teema-aastast „Eesti usk“, mis algas vabariigi juubeliaasta nelipühaga ja lõpeb tänavu esimesel advendil. Selle teemaga ühildub ka Kullamaa konverents. Teema-aasta küsib, mis on „meie rahva suured ideed, ideaalid, eesmärgid, mis on meie identiteet ja arusaam enesest ning maailmast. Kuidas me julgeme kõnelda oma usust ja elada seda vastavalt Kristuse eeskujule“.

„Keeleaastal on sõna kuulutamine ja kuulmine ääretult tähtis teema,“ märkis Põder. „Kas meil on keel, milles kuulutada, kuulda ja mõista? Ilma keele ja sõnadeta me ei saa rääkida usust.“ Lõpetuseks meenutas peapiiskop emeeritus Hando Runneli värsiridu: Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust.

Pikema ettekandega esines keelemees Mart Rannut, kes andis ülevaate eestikeelse Piibli kujunemisest ja seda mõjutanud sündmustest. Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson peatus Harald Põllu piiblitõlkel ning Teise maailmasõja järgsel väliseestlaste tõlketegevusel, mille tulemusena ilmus seni meie kõige suurema tiraažiga eestikeelne piibel – 1968. aasta piiblitõlge. Pildil eelmainitud mehed Maydelli ausamba juures. 




Kullamaa kauaaegne vallavanem Jüri Ott tänas esinejaid kõrgetasemelise konverentsi toomise eest Kullamaale (pildil) ja avaldas järjepideva tegevuse eest tunnustust eelmisele kirikuõpetajale Ants Leedjärvele, kes ka ise koos abikaasaga kohal viibis.

Ettekannetele järgnes piibliseltsi viimaste aastate tegevust tutvustav lühifilm „Piibel Eestimaal“. Konverentsi lõpetas meeleoluka kontserdiga EMTA vaskpilliansambel „Tuulisbrass“.

Eelmine
Pühadeajal
Järgmine
Piiblipüha läkitus

Vastused puuduvad

Email again: