Väljapaneku avas muuseumi tegevjuht Jaanus Plaat (pildil vasakul), kes avaldas heameelt selle üle, et lisaks tavapärasele soome-ugri maailma tutvustamisele avab näitus ka hõimurahvaste kristliku kultuuriloo. 

Näitusel on esindatud väike valik piiblitõlkeid: udmurdikeelne Piibel (seni ainus tervikpiibel idapoolsetele hõimurahvastele) ja Uus Testament komi-, mari-, liivi jt keeltes, samuti piibliosade väljaandeid. Need annavad hea ülevaate piiblitõlkimisest meie hõimurahvastele ja emakeelse Pühakirja mõjust tänapäeva soome-ugri kultuuri- ja koguduseelus, kinnitas Jaan Bärenson ülevaates soomeugrilaste piiblitõlkimise ajaloost.






Keeleteadlane Mart Rannut (ülemisel pildil) selgitas oma sõnavõtus, et kolme tuhande aasta eest põhjapoolsel Euroopa-Aasia kaubateel (hilisema nimega „tee varjaagide juurest araablasteni“) kontrolli haaranud soome-ugri hõimud säilitasid selle positsiooni paar tuhat aastat. Alles viimane aastatuhat on toonud kaasa järsu languse ja soome-ugri maailma kokkutõmbumise. Praegu on soome-ugri keelte kõnelejaid veel ligi veerandsada miljonit, erinevaid rahvusi kolmekümne ligi.

Saadaval on ajakirjad "Hõimurahvaste Aeg".

Suhted Piibliseltsi ja Mahtra muuseumi vahel on tihedad: äsja avatud näitus on viimastel aastatel juba kolmas ühistöö. Soe ja südamlik vastuvõtt muuseumi töötajate poolt on kahtlemata üks lisaväärtus, mis tekitab soovi edaspidigi koostööd teha.

Näitus on üleval kuni 17. novembrini 2018.