Päev algas kabelis palvusega isa Vello Salo juhatusel, kes kutsus üles tähistama eestikeelse Piibli 300. juubelit Piibli uue tõlkega. Koosolekusaalis vaadati möödunud aasta tegevusest filmi ja kuulati aruandeid. Lähituleviku tegemisi tutvustasid seltsi esimees Tiit Salumäe ja peasekretär Jaan Bärenson.











Päev jätkus piiblitõlke teemaliste ettekannetega. Peeter Roosimaa ülevaatest nimisõnade väikese algustähe saamise kohta eesti keelde selgus, et esimestes emakeelsetes tõlgetes, Wastses Testamendis (1686) ja põhjaeestikeelses Uues Testamendis (1715) olid kõik nimisõnad veel suure algustähega. Aastal 1729 põhjalikult redigeeritud Uue Testamendi teise trüki väljaandes olid nimisõnad juba väikse algustähega, nagu ka 1739. a täispiiblis.

Salehardi pastor Anatoli Marõtšev (pildil) rõhutas oma ettekandes, et hantidele ja neenetsitele on emakeelne Jumala sõna väga oluline – võõras keeles nad seda hästi omaks ei võta. Nende rahvaste puhul on eriti vajalikud audioväljaanded, sest paljud handid ja neenetsid ei ole harjunud või ei oskagi emakeeles lugeda. 



Handi kogudusetöötajad Valentina ja Marina esitasid Meie Isa palve handi keeles. 

Külaline Komimaalt, pastor Daniil Popov tutvustas komi piiblitõlke ajalugu alates Permi Stefani kirjakeele loomisest kuni tänapäevani. Daniili isa Vassili Popov tõlkis üle 30 aasta Piiblit üksi. Töö käigus külastas ta korduvalt Eestit, kus mitme eesti vaimuliku kõrval oli talle suureks abiks Árpád Arder

oma sidemete kaudu keeleteadlase Paul Ariste ja teistega. 

Pühapäeval osalesid meie soomeugrilastest külalised jumalateenistustel: Daniil Popov teenis kaasa Oleviste kirikus ja handid külastasid EEVL Tallinna Missio Kogudust, kus Anatoli Marõtšev pidas jutluse.