Rohkem kui 4 miljonist tivi keele rääkijast on enamus kristlased ja terviklik piiblitõlge oli neil olemas juba 1964. aastast. Praeguseks oli selle väljendusviis eriti noorte jaoks juba veider ja raskestimõistetav. Pole ka ime, sest tõlkimist oli alustatud juba 1914 ja seda välismisjonäride poolt, kes polnud tivi keeles kaugeltki kodus.

Tol ajal puudusid nii tivi keele ühtne grammatika kui ka sõnaraamatud. Palju Piiblile omaseid väljendeid tuli alles luua või laenati neid teistest keeltest nagu inglise, kreeka või hausa. Näiteks puudus tivi keeles üks evangeeliumide peamisi mõisteid "armastus". Kasutusele võetud sõna "dooshima" pandi kokku kahest mõistest: "doo" kui "hea" ning "shima" kui "süda".
Puudusid sõnad veel paljude oluliste mõistete nagu lootus, püsivus, kannatlikkus, pöördumine jt edasiandmiseks. Tuliselt vaieldi sel ajal ka õigekirjareeglite üle. Kõige sellise tõttu jõuti Uue Testamendi ilmumiseni ühiste kaante vahel alles 1943. Seejärel asuti tõlkima Vana Testamenti, milleks kulus omakorda 13 aastat, kuni tivi rahvast sai seitsmes Nigeeria hõim emakeelse Piibliga. 4. novembrit, mil trükis rahvani jõudis, tähistatakse tänuga siiamaani.

Esimese tõlke uuendamist alustati piibliseltsi poolt omakorda 1991. Veerandsada aastat kestnud töös osales eri aegadel kokku kuus kohalikku tõlkijat ning kaheksa konsultanti. 

Pidulikul esitlusel 10.08 (pildil), kuhu kogunes 750 inimest eesotsas linnapea ja kirikujuhtidega, jäi kõlama mõte, et pühakiri on leidnud tee tivi rahva juurde selleks, et muuta inimesi positiivses suunas, misjärel saab igaüks teisi samal viisil edasi mõjutada. Rõhutati, et see raamat ei tohiks jääda riiulisse, vaid tuleks võtta aktiivselt kasutusse eriti maapiirkondades, kus Kristust tuntakse vähem või segatakse kristlust traditsiooniliste uskumustega.

Tivid on Nigeeria suuruselt 4. rahvas, kellest enamus tunnistab kristlust. Üldse räägitakse Nigeerias rohkem kui 520 keeles. Tervikpiibel on olemas 24 keeles, kümnes keeles on tõlkimine pooleli.