Tervitussõnadega juhatas õhtu sisse raamatukogu juhataja Ester Kerge (pildil). 




Seejärel andis Mart Rannut ettekandes „Piibli keel eesti keeleruumis“ ülevaate läänemeresoome algkeele kõnelejate siiajõudmisest kolm tuhat aastat tagasi ning nende kokkupuudetest kristluse ja piiblitekstidega. Eraldi käsitles ta ida- ja läänekiriku mõjusid eestlaste hulgas.

Jaan Bärenson rõhutas oma ettekandes „Pühakiri rahvuskeeltes – reformatsiooni vili?“, et juba mitusada aastat enne reformatsioonisajandit räägiti usulistes liikumistes emakeelse piiblitõlke vajadusest (Petrus Valdus, Jan Hus, John Wycliffe jt). Euroopa kultuuriväärtuste aastal peaksime meeles pidama, et Pühakiri on meie väärtuste alus. Seega pole piiblitõlkimine mitte üksnes kirjanduslik tegevus ega eesmärk omaette, vaid see on usuline vajadus Piibli põhimõtete ellurakendamiseks. Emakeelsed piiblitõlked on aluse pannud rahvuskultuurile ja haridusele.

Ettekannetele järgnes elav arutelu. Õhtu lõpuks vaadati Eesti Piibliseltsi 200. aastapäevaks valminud filmi „Piibel Eestis“, mis räägib eesti rahva kokkupuudetest Pühakirjaga viimase 1000 aasta jooksul, emakeelsest piiblitõlketööst ja Eesti Piibliseltsi tegevusest piibliseltside paarisaja-aastases ajaloos.

Tore oli tõdeda, et Pärnu-Jaagupis hinnatakse meie rahva kultuuri ja ajalugu. Näitus „Eestikeelne Piibel“ on Pärnu-Jaagupi raamatukogus avatud novembri lõpuni.

Fotod: Mati Schönberg