Eesti Piibliseltsi taastamisest on möödunud 30 aastat
EPSi taastamine sai võimalikuks Eesti ühiskonnas alanud muudatuste tõttu.
Eesti Piibliseltsi taastamisele
30 aastat tagasi
eelnes nn ettevalmistav periood 80-ndate aastate keskelt, mil tihenesid Eesti ja Lääne suhted.
Ühiskonnas toimunud muutusi oskasid hästi ära kasutada nii kirikud kui ka kristlikud organisatsioonid siin kui sealpool raudset eesriiet.
Eestis tegutses 1813.aastast alates Briti- ja Välismaa Piibliselts, kelle tegevus lõpetati 1940. aastal. Paljud rahvuslikud piibliseltsid on oma alguse saanud Briti- ja Välismaa piibliseltsi osakondadena, sh kõik Põhjamaad ja ka Venemaa. Kogu nõukogude okupatsiooniaja oli probleemiks Piiblite saatmine eesti kristlastele. Vajadus organisatsiooni järele, kes koordineeriks ja organiseeriks Piibli tõlkimist, trükkimist ja levitamist, esialgu küll nende importimist, tekkis 80-ndate aastate lõpul, kui ühiskondlik-poliitilises elus toimunud muudatused võimaldasid rääkida Piiblite levitamisest Eesti kirikutele. Oli ju seni Piibleid ja ka muud vaimulikku kirjandust toodud Eestisse salakaubana.
1988. aasta detsembris saabus Eestisse 20 000 Piiblit, mille väljaandmise oli korraldanud Eesti Kristlik Ministri koostöös Ühinenud Piibliseltside ja Briti- ja Välismaa Piibliseltsiga. Sellest tiraazist ei piisanud ja seetõttu otsiti jätkuvalt võimalusi, kuidas trükkida veel Piibleid. 1989. aastal saatis Karjala Misjoniselts 10 000 eksemplari taskuformaadis 1968. aasta Piibli kordustrükki. 1990. aasta veebruaris saabus Eestisse veel 100 000 eksemplari 1968. aasta Piiblit, mida samuti jagati EKN vastava jaotuskava alusel, mis oli kokku lepitud Ühinenud Piibliseltsidega. Läbirääkimised Ühinenud Piibliseltside ja Eesti kirikute esindajatega kestsid aastatel1989-1991, et taastada Eesti Piibliselts, kelle kaudu oleks kõigil võimalik saada omale Piibel. Samuti oli
oluline, et alustataks piibliteksti redigeerimist, et valmistada ette uus Piibli väljaanne, mis oligi esimeseks ülesandeks taastatavale piibliseltsile.
14.12.1991 toimus Eesti piibliseltsi taastav kogu Tallinna Raekojas, kus võeti vastu EPSi põhikiri. Jaan Bärenson esitas ettekande Piibliseltside ajaloost Eestis. Taastaval kogul valiti juhatus, mille esimeheks sai Tiit Salumäe ja aseesimeheks Joosep Tammo. EELK esindajateks juhatusse valiti Toomas Paul, Randar Tasmuth, Mare Jõgi (laekur). Osvald Reier valiti EE Vennastekoguduse esindajaks, EEKBL esindajaks Ingmar Kurg, EMK esindajaks Toomas Pajusoo, SPA esindajaks Roland Lõhmus, Haridusministeeriumi esindajaks Meelis Kond. RKK, EAÕK ja nelipühi kiriku esindajaid ei valitud, kuna nende esindajaid ei olnud veel esitatud. Peasekretäriks valiti Üllas Tankler ja abisekretäriks Jaan Bärenson. Järgmisel aastal valiti RKK esindajaks Rein Õunapuu, EAÕK esindajaks Rafael Hinrikus ja EKNK esindajaks Helga Lodu.
30 aasta jooksul on piibliselts töötanud selle nimel, et kõigil oleks võimalik saada omale kõige sobivamal kujul Pühakiri. 1997/1999 ilmus uues väljaandes Piibel. Esialgu trükiversioonis. Tänaseks on lisandunud Netipiibel, mobiiliäpid, kirikute piiblilugemise äpid, audioversioonid jne. Selle aja jooksul oleme igal aastal külastanud 10-15 paika Eestimaal, püüdes Piiblit mitte ainult jagada, vaid ka tutvustada. Selleks on korraldatud mitmesuguseid näitusi ja konverentse.
Tänagi ei ole piibliseltsi eesmärgid muutunud. Teeme kõik selleks, et kaasaja võimalusi kasutades jõuaks Pühakiri kõigile vajajatele. Selleks, et järgnevad põlvkonnad saaksid varustatud emakeelse Pühakirjaga, peame kõik tegema koostööd. Piibliselts tänab kõiki, kes on olnud sellel teekonnal kaasas, on andnud oma jõudu ja vahendeid. See, mille oleme saavutanud, on tänu Jumala abile ja õnnistusele.
Ühiskonnas toimunud muutusi oskasid hästi ära kasutada nii kirikud kui ka kristlikud organisatsioonid siin kui sealpool raudset eesriiet.
Eestis tegutses 1813.aastast alates Briti- ja Välismaa Piibliselts, kelle tegevus lõpetati 1940. aastal. Paljud rahvuslikud piibliseltsid on oma alguse saanud Briti- ja Välismaa piibliseltsi osakondadena, sh kõik Põhjamaad ja ka Venemaa. Kogu nõukogude okupatsiooniaja oli probleemiks Piiblite saatmine eesti kristlastele. Vajadus organisatsiooni järele, kes koordineeriks ja organiseeriks Piibli tõlkimist, trükkimist ja levitamist, esialgu küll nende importimist, tekkis 80-ndate aastate lõpul, kui ühiskondlik-poliitilises elus toimunud muudatused võimaldasid rääkida Piiblite levitamisest Eesti kirikutele. Oli ju seni Piibleid ja ka muud vaimulikku kirjandust toodud Eestisse salakaubana.
1988. aasta detsembris saabus Eestisse 20 000 Piiblit, mille väljaandmise oli korraldanud Eesti Kristlik Ministri koostöös Ühinenud Piibliseltside ja Briti- ja Välismaa Piibliseltsiga. Sellest tiraazist ei piisanud ja seetõttu otsiti jätkuvalt võimalusi, kuidas trükkida veel Piibleid. 1989. aastal saatis Karjala Misjoniselts 10 000 eksemplari taskuformaadis 1968. aasta Piibli kordustrükki. 1990. aasta veebruaris saabus Eestisse veel 100 000 eksemplari 1968. aasta Piiblit, mida samuti jagati EKN vastava jaotuskava alusel, mis oli kokku lepitud Ühinenud Piibliseltsidega. Läbirääkimised Ühinenud Piibliseltside ja Eesti kirikute esindajatega kestsid aastatel1989-1991, et taastada Eesti Piibliselts, kelle kaudu oleks kõigil võimalik saada omale Piibel. Samuti oli
oluline, et alustataks piibliteksti redigeerimist, et valmistada ette uus Piibli väljaanne, mis oligi esimeseks ülesandeks taastatavale piibliseltsile.
14.12.1991 toimus Eesti piibliseltsi taastav kogu Tallinna Raekojas, kus võeti vastu EPSi põhikiri. Jaan Bärenson esitas ettekande Piibliseltside ajaloost Eestis. Taastaval kogul valiti juhatus, mille esimeheks sai Tiit Salumäe ja aseesimeheks Joosep Tammo. EELK esindajateks juhatusse valiti Toomas Paul, Randar Tasmuth, Mare Jõgi (laekur). Osvald Reier valiti EE Vennastekoguduse esindajaks, EEKBL esindajaks Ingmar Kurg, EMK esindajaks Toomas Pajusoo, SPA esindajaks Roland Lõhmus, Haridusministeeriumi esindajaks Meelis Kond. RKK, EAÕK ja nelipühi kiriku esindajaid ei valitud, kuna nende esindajaid ei olnud veel esitatud. Peasekretäriks valiti Üllas Tankler ja abisekretäriks Jaan Bärenson. Järgmisel aastal valiti RKK esindajaks Rein Õunapuu, EAÕK esindajaks Rafael Hinrikus ja EKNK esindajaks Helga Lodu.
30 aasta jooksul on piibliselts töötanud selle nimel, et kõigil oleks võimalik saada omale kõige sobivamal kujul Pühakiri. 1997/1999 ilmus uues väljaandes Piibel. Esialgu trükiversioonis. Tänaseks on lisandunud Netipiibel, mobiiliäpid, kirikute piiblilugemise äpid, audioversioonid jne. Selle aja jooksul oleme igal aastal külastanud 10-15 paika Eestimaal, püüdes Piiblit mitte ainult jagada, vaid ka tutvustada. Selleks on korraldatud mitmesuguseid näitusi ja konverentse.
Tänagi ei ole piibliseltsi eesmärgid muutunud. Teeme kõik selleks, et kaasaja võimalusi kasutades jõuaks Pühakiri kõigile vajajatele. Selleks, et järgnevad põlvkonnad saaksid varustatud emakeelse Pühakirjaga, peame kõik tegema koostööd. Piibliselts tänab kõiki, kes on olnud sellel teekonnal kaasas, on andnud oma jõudu ja vahendeid. See, mille oleme saavutanud, on tänu Jumala abile ja õnnistusele.
Vastused puuduvad