Haruldaste Piiblite näitus ja vestlusõhtu Tartus
Tartu Maarja kirikus (Pepleri tn 1) näeb alates 5. juunist kuni 2025. aasta lõpuni haruldaste Piiblite näitust „Alguses oli Sõna“.
Esmaspäeval, 30. juunil kell 19 toimub Tartu Maarja kirikus vestlusõhtu: keeleteadlane Mart Rannut räägib Piibli keelest ja Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson eestikeelse Piibli ajaloost. Ettekannetele järgneb ühine arutelu.
Näituse avamisel kõnelesid Tartu linnapea ja SA Tartu Maarja Kirik nõukogu esimees Urmas Klaas, piiskop Marko Tiitus, Eesti Piibliseltsi juhatuse liige Urmas Tamm, SA Tartu Maarja Kirik juhataja Pirjo Roots ja Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus. Sündmust modereeris õp Timo Švedko. Õpetaja ja piiskop avasid näituse palve ja õnnistussõnadega.
Haruldaste Piiblite näituse „Alguses oli Sõna“ väljapanek valmis Eesti Piibliseltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Maarja kiriku ühisel jõul. Trükiseid on saadud ka erakogudest. Kuivõrd Piibleid ja muud kirikukirjandust nõukogude ajal halastamatult hävitati, on mitmed eksponaadid väga haruldased.
Külastaja pilku köidavad kindlasti nii kaunid köited kui ka kunstipärased palgelehed. Näha saab muuhulgas Anton Thor Helle tõlgitud esimest eestikeelset Piiblit (1739), samuti selle järgmisi trükke. Väljas on ka Piibli 1939. aasta kuuekilone, Gustave Doré ja teiste kuulsate kunstnike sadade illustratsioonidega juubeliväljaanne – Suur Piibel, rahvasuus Doré Piibel.
Eraldi väljapanek tutvustab võõrkeelseid Piibleid. Vitriinides on ka laulu- ja jutluseraamatuid ning muud vaimulikku kirjandust. Neist väärtuslikem on esimene eestikeelne jutluseraamat aastast 1779.
„„Alguses oli Sõna“ on tsitaat Johannese evangeeliumist,“ selgitab Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko. „Kirjasõna on rahva vaimsuse mõõt. Eesti pisike rahvas on sajandite vältel lugenud, kõige rohkem just Piiblit. Raamatuaasta moto „Rahvas algab raamatust“ on jätnud välja Hando Runneli luuletuse eelmise rea „Kiri algab kirikust“. Me peame seda meeles pidama.“
Näitus ootab huvilisi kiriku lahtiolekuaegadel (vt Maarja koguduse kodulehte) ja jääb avatuks aasta lõpuni.
Sündmus 30.06 avab akadeemiliste vestlusõhtute sarja “Alguses oli Sõna“ ja on seotud piiblinäitusega. Sarja eesmärk on tutvustada eestlastele nende kultuurilugu ja vaimuliku kirjanduse osa eesti mõtte kujunemisel.
„Heitlikul ajal vajavad inimesed tuge ja midagi, mis on jääv,“ tõdeb Tartu Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko. „Heal sõnal on suur jõud. Peaksime teadma, kuidas see sõna on jõudnud eesti rahvani ja muutnud meid tubliks rahvaks. Piibel on kogu õhtumaise kultuuri alus. Me ehk pole mõelnud, kuidas Piibli sõnum kajastub praegu meie igapäevaelus. Soovime seda üheskoos selgemaks rääkida.“
“Kolmanda Eesti Raamatu aastaga tähistame 500 aasta möödumist esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. See oli vaimulik raamat. Raamatuaastal ei tohiks ka kogudused seepärast jääda kõrvaltvaataja rolli,“ arvab vestlusõhtute algataja Lea Hallik. „Kuigi eestlasi peetakse erakordselt usuleigeks rahvaks, on meie kultuur palju sügavamalt läbipõimunud kristliku pärimuse ja vaimuliku kirjasõnaga, kui enamik inimesi arvata oskab.”
Kontakt: Timo Švedko, koguduse õpetaja, 553 4529, timo.svedko@eelk.ee
Toimumispaigast:
1842. aastal sisse õnnistatud uus Tartu Maarja kirik (Pepleri ja Kuperjanovi tänava nurgal) oli esimene eestlaste koguduse jaoks püstitatud kirik Tartus ja 19. sajandi teisel poolel oli kirik rahvusliku ärkamisaja üheks keskuseks. See kirik on eesti üldlaulupidude traditsiooni häll ja esimese üldlaulupeo peaproovi asupaik. Taastatav kirikuhoone võõrustab kultuurisündmusi ning on avatud kogukonnale.
Haruldaste Piiblite näituse „Alguses oli Sõna“ väljapanek valmis Eesti Piibliseltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Maarja kiriku ühisel jõul. Trükiseid on saadud ka erakogudest. Kuivõrd Piibleid ja muud kirikukirjandust nõukogude ajal halastamatult hävitati, on mitmed eksponaadid väga haruldased.
Külastaja pilku köidavad kindlasti nii kaunid köited kui ka kunstipärased palgelehed. Näha saab muuhulgas Anton Thor Helle tõlgitud esimest eestikeelset Piiblit (1739), samuti selle järgmisi trükke. Väljas on ka Piibli 1939. aasta kuuekilone, Gustave Doré ja teiste kuulsate kunstnike sadade illustratsioonidega juubeliväljaanne – Suur Piibel, rahvasuus Doré Piibel.
Eraldi väljapanek tutvustab võõrkeelseid Piibleid. Vitriinides on ka laulu- ja jutluseraamatuid ning muud vaimulikku kirjandust. Neist väärtuslikem on esimene eestikeelne jutluseraamat aastast 1779.
„„Alguses oli Sõna“ on tsitaat Johannese evangeeliumist,“ selgitab Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko. „Kirjasõna on rahva vaimsuse mõõt. Eesti pisike rahvas on sajandite vältel lugenud, kõige rohkem just Piiblit. Raamatuaasta moto „Rahvas algab raamatust“ on jätnud välja Hando Runneli luuletuse eelmise rea „Kiri algab kirikust“. Me peame seda meeles pidama.“
Näitus ootab huvilisi kiriku lahtiolekuaegadel (vt Maarja koguduse kodulehte) ja jääb avatuks aasta lõpuni.
Sündmus 30.06 avab akadeemiliste vestlusõhtute sarja “Alguses oli Sõna“ ja on seotud piiblinäitusega. Sarja eesmärk on tutvustada eestlastele nende kultuurilugu ja vaimuliku kirjanduse osa eesti mõtte kujunemisel.
„Heitlikul ajal vajavad inimesed tuge ja midagi, mis on jääv,“ tõdeb Tartu Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko. „Heal sõnal on suur jõud. Peaksime teadma, kuidas see sõna on jõudnud eesti rahvani ja muutnud meid tubliks rahvaks. Piibel on kogu õhtumaise kultuuri alus. Me ehk pole mõelnud, kuidas Piibli sõnum kajastub praegu meie igapäevaelus. Soovime seda üheskoos selgemaks rääkida.“
“Kolmanda Eesti Raamatu aastaga tähistame 500 aasta möödumist esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. See oli vaimulik raamat. Raamatuaastal ei tohiks ka kogudused seepärast jääda kõrvaltvaataja rolli,“ arvab vestlusõhtute algataja Lea Hallik. „Kuigi eestlasi peetakse erakordselt usuleigeks rahvaks, on meie kultuur palju sügavamalt läbipõimunud kristliku pärimuse ja vaimuliku kirjasõnaga, kui enamik inimesi arvata oskab.”
Kontakt: Timo Švedko, koguduse õpetaja, 553 4529, timo.svedko@eelk.ee
Toimumispaigast:
1842. aastal sisse õnnistatud uus Tartu Maarja kirik (Pepleri ja Kuperjanovi tänava nurgal) oli esimene eestlaste koguduse jaoks püstitatud kirik Tartus ja 19. sajandi teisel poolel oli kirik rahvusliku ärkamisaja üheks keskuseks. See kirik on eesti üldlaulupidude traditsiooni häll ja esimese üldlaulupeo peaproovi asupaik. Taastatav kirikuhoone võõrustab kultuurisündmusi ning on avatud kogukonnale.
Vastused puuduvad