Külalised Stockholmist piibliseltsis 

Piibliseltsi külastasid kaks neist, Kaisa Franzé ja tegevjuht Branislav Kalcević Stockholmi Piiblitõlkeinstituudist (pildil paremal). Külalised tutvustasid seltsis instituudi lähiaastate tegevust.

Pärisime Brane’lt ja Kaisalt, mis neid Eestisse tõi. „Tallinna kogunevad sel nädalal meie soome-ugri piiblitõlkijad Venemaalt: mordva keelte, mari, mansi, handi, komi jt keelte esindajad. Seekord ei ole tegemist töökohtumisega, me ei lahenda tõlkeprobleeme ega muid sarnaseid küsimusi, vaid veedame ühiselt aega, tutvume linnaga ja suhtleme omavahel. Piiblitõlkijad töötavad enamasti omaette ja soovivad aeg-ajalt ka teiste kolleegidega kohtuda. Saame kokku Anita Laakso, Marja Kartano ja veel mitme teise kaastöölisega Helsingi Piiblitõlkeinstituudist. Ühtekokku tuleb Eestisse üle 30 inimese.“

Stockholmi Piiblitõlkeinstituudil on praegu käsil 19 tõlkeprojekti nendele rahvastele, kel on juba olemas emakeelne Uus Testament. Tõlkimine ei toimu mitte ainult Stockholmis, vaid ka Helsingis ja Venemaal. Lähiajal (2021) peaks Piibel ilmuma baškiiri ja osseedi keeles, 2022. aastal komi ja 2023. a mari keeles. Need 19 keelt hõlmavad ligi 7 miljonit inimest!

Tervikpiibel on seni tõlgitud üheksasse endise Nõukogude Liidu alade rahvaste keelde, nt usbeki, turkmeeni jt. Peale selle tõlgitakse piiblitekste väikerahvastele, kel ei ole isegi veel Uut Testamenti, nt evengi, neenetsi, mansi jt. Neid on ligi 40. Tadžikistanis ja Kaukaasias leidub rahvusgruppe, kel pole isegi oma kirjakeelt.

Iga eestlane on kokku puutunud helesiniste kaantega raamatuga, millel pealkirjaks „Piiblilood“. Brane Kalcević mäletab rohkem kui kolmekümne aasta tagust aega, kui laste piiblilugude tõlkimisega ja trükkimisega alles alustati. Kuna piiblitõlkimine nõuaks pikaajalist tööd, otsustati esmalt välja anda jutustavas vormis illustreeritud piiblilood, mis hõlmaksid Piibli kõige kesksemaid teemasid.

1983. aastal tõlgiti „Piiblilood“ tadžiki, leedu ja vene keelde. Viimaste järele oli huvi erakordselt suur, neid trükiti tohututes tiraažides. Aastatel 1988–1992 ilmus viis trükki eestikeelseid piiblilugusid, mida mitmel korral täiendati, nii et raamatuke aina paksemaks muutus. Nüüdseks on „Piiblilugusid“ tõlgitud juba 49 keelde.

Lõpetuseks soovis Brane Kalcević, et Jumala Sõna elaks eesti rahva südames. „Eesti oli kunagi aknaks Nõukogude Liitu. Nüüd enam ei ole Nõukogude Liitu, kuid seal on endiselt rahvaid, kes vajavad emakeelset Jumala Sõna. Loodame, et eesti rahvas sellele kaasa aitab!