Meie Isa palve näitus Rakveres
Esimesel advendipühal avati Rakvere Karmeli koguduses Eesti Piibliseltsi näitus „Meie Isa palve läbi ajaloo“.
Näituse avas koguduse vanempastor Gunnar Kotiesen. Seejärel esitasid muusikud Madis Pikat ja Taavi Kams kitarride saatel Meie Isa palve.
Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson tutvustas näitust läbi emakeelse piiblitõlke ajaloo ja usuloo. Peasekretäri sõnul on Meie Isa palve kiriku ajaloos kõige tähtsam juba seetõttu, et selle õpetas meile Jeesus Kristus ise. See ühendab kõiki kirikuid ja on Maarjamaal tuttav juba kaheksa sajandit. Seega on eestlaste mõttemaailmas Meie Isa palve osa meie esivanemate pärandist. J. Bärenson tuletas samuti meelde Jeesuse ütlust ülempreesterlikus palves, et Tema rahvas oleks üks (Jh 17:21).
Meie Isa palve näitus jääb avatuks kuni kolmekuningapäevani.
Tänavu möödub 500 aastat kõige vanemast meieni säilinud eestikeelsest Meie Isa Palve tekstist, mis on leitav Kullamaa käsikirjast. Sellega seoses on Eesti Kirikute Nõukogu kuulutanud tänavuse aasta Meie Isa palve aastaks.
Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson tutvustas näitust läbi emakeelse piiblitõlke ajaloo ja usuloo. Peasekretäri sõnul on Meie Isa palve kiriku ajaloos kõige tähtsam juba seetõttu, et selle õpetas meile Jeesus Kristus ise. See ühendab kõiki kirikuid ja on Maarjamaal tuttav juba kaheksa sajandit. Seega on eestlaste mõttemaailmas Meie Isa palve osa meie esivanemate pärandist. J. Bärenson tuletas samuti meelde Jeesuse ütlust ülempreesterlikus palves, et Tema rahvas oleks üks (Jh 17:21).
Meie Isa palve näitus jääb avatuks kuni kolmekuningapäevani.
Tänavu möödub 500 aastat kõige vanemast meieni säilinud eestikeelsest Meie Isa Palve tekstist, mis on leitav Kullamaa käsikirjast. Sellega seoses on Eesti Kirikute Nõukogu kuulutanud tänavuse aasta Meie Isa palve aastaks.
Vastused puuduvad