Piiblipüha Haapsalus 31.08
Haapsalu Toomkirikus tähistati jumalateenistuse ja piiblinäitusega pühapäeval, 31. augustil Piiblipüha.
Jumalateenistusel teenisid piiskop emeeritus Tiit Salumäe ja diakon Tiina Kütt.
Tarkusepäeva eel tervitas kohalolijaid Haapsalu Gümnaasiumi direktor Gina Metssalu.
Jutluse pidas Eesti Piibliseltsi esimees Randar Tasmuth.
Jumalateenistuse lõppedes tervitas Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson kogudust ja tutvustas näitust „Emakeelne Piibel raamatuaastal“.
Eesti Piibliseltsi esimehe prof Randar Tasmuthi jutlus Piiblipühal Haapsalu Toomkirikus 31.08.2025
2:2–4; 2Kr 3:12–16; Lk 24:25–32
Kas saab Piiblipüha tähistamiseks olla paremat päeva kui raamatuaasta suvel ja kohe enne koolide algust?
Üks isa palunud haigevoodil, et keegi lastest tooks talle raamatu. Missuguse? Isa vastas, et on üks raamat, Raamatute Raamat, mis õpetab ja juhatab läbi aegade. Selle raamatu tiraažid on kõikide rahvaste juures suurimad.
Meie naabritel soomlastel on Piibli nimetuseks Raamattu. Aastakümneid tagasi Helsingi Ülikoolis professorina ja hiljem piiskopina töötanud A. T. Nikolainen on kirjutanud palju raamatuid ja ikka öelnud, et ka vanas eas leiab ta sealt kogu aeg uusi asju. Üks viimaseid kõrges eas kirjutatud raamatuid kannab pealkirja „Rikas rakas Raamattu“ – „Rikas Kallis Piibel“.
1) Tänased Piibli tekstid viivad meid ajalugu läbima ja maateadust ette kujutama. Üksteise järel. Esmalt prohveti tekst, siis Pauluse tõdemus ja kõike kroonivana Jeesuse õpetus.
Kuulsime teksti Js 2:2–4. Kui Jesaja kuulutas ja tema õpilased prohveti sõnu üles kirjutasid, oli Issanda koja mägi Saalemis juba au sees ning Siionist lähtuv Issanda Seadus Iisraeli rahvale rõõmu allikas. Juba muistsel ajal oli Iisrael saanud ilmutuse ja mõistmise, et TOORA saab olema juhiseks ja õnnistuseks kõikidele rahvastele.
Jumala tõotused ja annid kehtivad neile, kes elavad Jumala enda korralduse järgi. Kui nii, siis on sellisel juhul tõotuste hulgas ka tõotus rahust. Seda seisundit igatseb enamik inimesi: kus ei peaks kartma, kus rahvamajandus ja eelarved on rahu aja režiimil, kus maksurahade kasutamine on läbipaistev ja rahvas saab aru, et need toidavad haridust, tervist ja üldist heaolu – seda tähistab heebrea sõna šalom.
Piiblipüha kutsub meid mõtlema ja kõnelema kogu Piibli ulatuses – nii võimatu kui see ka tegelikult on. Kogu Piibli sõnumi objekt, kogu Jumala ilmutuse sihitis on inimene, esikohal Iisraeliga, kellele on esimesena antud eriilmutus. Jumal on asetanud Iisraeli peegliks teistele rahvastele, seega ka kõigile meile.
2) Mis on peegel? Peeglist näeme oma nägu. Kas ainult? Peeglist näeme ka oma ilmet. Kord küsis Jumal inimene Kainilt, miks su pale on langenud? Vanasti olid peeglid siledaks lihvitud metallist, sealt nägi iseenda tuhmi kujutist.
Kui peegliks on Piibel, siis hindab see meie nägu, meie tegu, meie silmi, meie motiive, meie seesmist valgustatust. Paulus on kõnelenud peeglist ühel korral selgelt ja mitmel korral viitamisi. Praegu me näeme selles maailmas asju aimamisi nagu peeglist – kord aga palgest palgesse (1Kr 13:12).
Ent 2Kr 3 esitab teksti, kus Paulus annab oma rahva Pühakirjale (ja koos sellega ka iseenda Pühakirjale) nimetuse Vana Testament. See on tõsine lugu, mis näitab, et tema oma Iisraeli rahval jääb omaenda Pühakirja lugemisel silmade ette kate. Vana Testamenti lugedes ei nähta selle kogu sisu ja kaalu. Alles siis, kui süda pöördub Kristuse poole, võetakse kate Vanalt Testamendilt. Pöördumata südamele on Pühakiri nagu poolik peegeldus.
Eks ole nii, et pimeduses on ka kõige selgem kiri nähtamatu, hämaruses poolik ja oletatav. Inimese aru ja arutlused jäävad poolikuks nii ilma teoloogiata kui koos teoloogiaga. Tulemus oleneb sellest, missugune on meie mõtteviis. Siin on kogu aeg parandamise ruumi, sest katik võib kohati katta vaatepiiri nagu fotoaparaadil. Ent kogu aeg uuesti ja uuesti Kristuse poole pöördudes kaob silmade eest katik ja pilk muutub selgemaks. Nagu kirjutas kunagine Elva koguduse õpetaja Peeter Sink: ühel hommikul kaob udu, ja midagi uut näeb silm.
3) Piiblipüha tähendab meile ka Pühakirja terviklikkuse püha ja sellest arusaamist.
Kolmanda teksti kaudu astubki meie juurde, otse meie kõrvale ja ellu Jeesus. Nii nagu ta tegi seda 2000 aastat tagasi kahe jüngri juurde astudes, kes olid teel Emmausse (Lk 24:25–32). Ning vestluse käigus Jeesus selgitas ja tõlgendas neile Pühakirja. Tõlgendas – kreeka keeles dihermeneusen!
Kui Paulus kirjutas 2000 aastat tagasi oma rahva Iisraeli kohta, kellele oli antud Pühakiri, aga kellel oli ikka kate silmade ees, siis on lahendus südame pöördumises Naatsareti Jeesuse poole. Seesugune olukord aga kordub läbi aegade kõikide rahvaste juures, ka meie juures.
Elas Eestimaal rohkem kui sajand tagasi juudisoost mees Johannes Rubanovits. Kuidas toimus tema kujunemine ja avanemine Kristusele, seda ma täpselt ei tea. Aga kui ta oli leidnud Kristuse, sai temast evangeeliumi kuulutamise tööriist. Aastal 1905 peeti Stroomi rannas kuulutuslikke kogunemisi ja alguse sai nn Stroomi ärkamine, üks Tallinnas evangeelseid liikumisi. Mis viis aga juudi selle ärkamise juurde, kuidas kulges tema pöördumine? Olen kuulnud umbes 40 aastat tagasi Arpad Arderi jutlust, kus ta teadis rääkida, et Rubanovitšile ilmus Kristus korraga Sakarja 12:10 teksti läbi. Ta luges prohvetiraamatut ja korraga avas see tema silmad ning puudutas südant.
4) Tõlge ja tõlgendus. Ilusad ja tähtsad eestikeelsed sõnad, millel on tihe omavaheline seos. Tõlge on samal ajal ka tõlgendus. Käesolev raamatuaasta on õnnistatud aasta ka selle poolest, et Raamatute Raamatu rohkem kui 15 aastat tagasi Eesti Piibliseltsi poolt alustatud Piibli tõlkimise uus ring on uut hoogu saanud.
Selle sajandi alguskümnendil alustati Piibli uue tõlkega ja töö vältas mitmeid aastaid Eesti Piibliseltsi vahenditega ning olemasolevate asjatundjate tööpanusega. Nüüd on selleks aastaks saadud riiklik toetus, mida kanaliseeritakse läbi Eesti Kirikute Nõukogu ning tõlkimise töösse on kaasatud mitmeid Tartu Ülikooli noori piibliteadlasi. Neil on indu ning muidugi vajavad nad vanemate asjatundjate nõu ja suuniseid.
Eesti Piibliseltsi, mille esimees on piiskop Tiit Salumäe olnud kolmkümmend aastat, püsiv ülesanne on seda tõlkimise protsessi konsulteerida. Igal sõiduõppijal on vaja sõiduõpetaja kõrvalpilku. Eesti Piibliselts on aga selts, kelle töö tulemus on just nii suur, kui selle liikmed ja toetajad seda teha suudavad.
Piibliseltsi töö on mitmepalgeline, pädevust eeldav, huvitav ja toetust vajav. Seltsi tööd toetavad nii üksikisikud kui ka kogudused ning kogukonnad, igaüks omal viisil. Kogudused on need, kes Piibli sõnumit ja väge oma kogukonnas edasi kannavad, seltsi liikmed on lisaks ka need, kes oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid uutele põlvedele edasi annavad.
Kuidas siis leida oma koht ja panus selle ülesande täitmisel? Kindlasti on esimene samm EPSi liikmeks hakkamine ja selle tööst sisuliselt osavõtmine. Teiseks on eestpalved ja koos sellega seltsi aineline toetamine. Annetuste tegemise võimalusi ja viise tutvustab seltsi koduleht.
On suur rõõm ja tänutunne Jumala ees, et saame täna Piibli tähendust oma meeltes ja südames süvendada ning selle mõtte algava kooliaasta hoovuses laste, noorte, õpetajate ja lastevanemate kätte ulatada. Selleks, et kõik saaksid seda tööd edasi viia.
Õnnistatud Piiblipüha jätku ja kooliaasta algust!
Randar Tasmuth
Eesti Piibliseltsi esimees
EELK Usuteaduse Instituudi piibliteaduste õppetooli professor
Tarkusepäeva eel tervitas kohalolijaid Haapsalu Gümnaasiumi direktor Gina Metssalu.
Jutluse pidas Eesti Piibliseltsi esimees Randar Tasmuth.
.jpg "Randar Tasmuth")
Jumalateenistuse lõppedes tervitas Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson kogudust ja tutvustas näitust „Emakeelne Piibel raamatuaastal“.
Eesti Piibliseltsi esimehe prof Randar Tasmuthi jutlus Piiblipühal Haapsalu Toomkirikus 31.08.2025
2:2–4; 2Kr 3:12–16; Lk 24:25–32
Kas saab Piiblipüha tähistamiseks olla paremat päeva kui raamatuaasta suvel ja kohe enne koolide algust?
Üks isa palunud haigevoodil, et keegi lastest tooks talle raamatu. Missuguse? Isa vastas, et on üks raamat, Raamatute Raamat, mis õpetab ja juhatab läbi aegade. Selle raamatu tiraažid on kõikide rahvaste juures suurimad.
Meie naabritel soomlastel on Piibli nimetuseks Raamattu. Aastakümneid tagasi Helsingi Ülikoolis professorina ja hiljem piiskopina töötanud A. T. Nikolainen on kirjutanud palju raamatuid ja ikka öelnud, et ka vanas eas leiab ta sealt kogu aeg uusi asju. Üks viimaseid kõrges eas kirjutatud raamatuid kannab pealkirja „Rikas rakas Raamattu“ – „Rikas Kallis Piibel“.
1) Tänased Piibli tekstid viivad meid ajalugu läbima ja maateadust ette kujutama. Üksteise järel. Esmalt prohveti tekst, siis Pauluse tõdemus ja kõike kroonivana Jeesuse õpetus.
Kuulsime teksti Js 2:2–4. Kui Jesaja kuulutas ja tema õpilased prohveti sõnu üles kirjutasid, oli Issanda koja mägi Saalemis juba au sees ning Siionist lähtuv Issanda Seadus Iisraeli rahvale rõõmu allikas. Juba muistsel ajal oli Iisrael saanud ilmutuse ja mõistmise, et TOORA saab olema juhiseks ja õnnistuseks kõikidele rahvastele.
Jumala tõotused ja annid kehtivad neile, kes elavad Jumala enda korralduse järgi. Kui nii, siis on sellisel juhul tõotuste hulgas ka tõotus rahust. Seda seisundit igatseb enamik inimesi: kus ei peaks kartma, kus rahvamajandus ja eelarved on rahu aja režiimil, kus maksurahade kasutamine on läbipaistev ja rahvas saab aru, et need toidavad haridust, tervist ja üldist heaolu – seda tähistab heebrea sõna šalom.
Piiblipüha kutsub meid mõtlema ja kõnelema kogu Piibli ulatuses – nii võimatu kui see ka tegelikult on. Kogu Piibli sõnumi objekt, kogu Jumala ilmutuse sihitis on inimene, esikohal Iisraeliga, kellele on esimesena antud eriilmutus. Jumal on asetanud Iisraeli peegliks teistele rahvastele, seega ka kõigile meile.
2) Mis on peegel? Peeglist näeme oma nägu. Kas ainult? Peeglist näeme ka oma ilmet. Kord küsis Jumal inimene Kainilt, miks su pale on langenud? Vanasti olid peeglid siledaks lihvitud metallist, sealt nägi iseenda tuhmi kujutist.
Kui peegliks on Piibel, siis hindab see meie nägu, meie tegu, meie silmi, meie motiive, meie seesmist valgustatust. Paulus on kõnelenud peeglist ühel korral selgelt ja mitmel korral viitamisi. Praegu me näeme selles maailmas asju aimamisi nagu peeglist – kord aga palgest palgesse (1Kr 13:12).
Ent 2Kr 3 esitab teksti, kus Paulus annab oma rahva Pühakirjale (ja koos sellega ka iseenda Pühakirjale) nimetuse Vana Testament. See on tõsine lugu, mis näitab, et tema oma Iisraeli rahval jääb omaenda Pühakirja lugemisel silmade ette kate. Vana Testamenti lugedes ei nähta selle kogu sisu ja kaalu. Alles siis, kui süda pöördub Kristuse poole, võetakse kate Vanalt Testamendilt. Pöördumata südamele on Pühakiri nagu poolik peegeldus.
Eks ole nii, et pimeduses on ka kõige selgem kiri nähtamatu, hämaruses poolik ja oletatav. Inimese aru ja arutlused jäävad poolikuks nii ilma teoloogiata kui koos teoloogiaga. Tulemus oleneb sellest, missugune on meie mõtteviis. Siin on kogu aeg parandamise ruumi, sest katik võib kohati katta vaatepiiri nagu fotoaparaadil. Ent kogu aeg uuesti ja uuesti Kristuse poole pöördudes kaob silmade eest katik ja pilk muutub selgemaks. Nagu kirjutas kunagine Elva koguduse õpetaja Peeter Sink: ühel hommikul kaob udu, ja midagi uut näeb silm.
3) Piiblipüha tähendab meile ka Pühakirja terviklikkuse püha ja sellest arusaamist.
Kolmanda teksti kaudu astubki meie juurde, otse meie kõrvale ja ellu Jeesus. Nii nagu ta tegi seda 2000 aastat tagasi kahe jüngri juurde astudes, kes olid teel Emmausse (Lk 24:25–32). Ning vestluse käigus Jeesus selgitas ja tõlgendas neile Pühakirja. Tõlgendas – kreeka keeles dihermeneusen!
Kui Paulus kirjutas 2000 aastat tagasi oma rahva Iisraeli kohta, kellele oli antud Pühakiri, aga kellel oli ikka kate silmade ees, siis on lahendus südame pöördumises Naatsareti Jeesuse poole. Seesugune olukord aga kordub läbi aegade kõikide rahvaste juures, ka meie juures.
Elas Eestimaal rohkem kui sajand tagasi juudisoost mees Johannes Rubanovits. Kuidas toimus tema kujunemine ja avanemine Kristusele, seda ma täpselt ei tea. Aga kui ta oli leidnud Kristuse, sai temast evangeeliumi kuulutamise tööriist. Aastal 1905 peeti Stroomi rannas kuulutuslikke kogunemisi ja alguse sai nn Stroomi ärkamine, üks Tallinnas evangeelseid liikumisi. Mis viis aga juudi selle ärkamise juurde, kuidas kulges tema pöördumine? Olen kuulnud umbes 40 aastat tagasi Arpad Arderi jutlust, kus ta teadis rääkida, et Rubanovitšile ilmus Kristus korraga Sakarja 12:10 teksti läbi. Ta luges prohvetiraamatut ja korraga avas see tema silmad ning puudutas südant.
4) Tõlge ja tõlgendus. Ilusad ja tähtsad eestikeelsed sõnad, millel on tihe omavaheline seos. Tõlge on samal ajal ka tõlgendus. Käesolev raamatuaasta on õnnistatud aasta ka selle poolest, et Raamatute Raamatu rohkem kui 15 aastat tagasi Eesti Piibliseltsi poolt alustatud Piibli tõlkimise uus ring on uut hoogu saanud.
Selle sajandi alguskümnendil alustati Piibli uue tõlkega ja töö vältas mitmeid aastaid Eesti Piibliseltsi vahenditega ning olemasolevate asjatundjate tööpanusega. Nüüd on selleks aastaks saadud riiklik toetus, mida kanaliseeritakse läbi Eesti Kirikute Nõukogu ning tõlkimise töösse on kaasatud mitmeid Tartu Ülikooli noori piibliteadlasi. Neil on indu ning muidugi vajavad nad vanemate asjatundjate nõu ja suuniseid.
Eesti Piibliseltsi, mille esimees on piiskop Tiit Salumäe olnud kolmkümmend aastat, püsiv ülesanne on seda tõlkimise protsessi konsulteerida. Igal sõiduõppijal on vaja sõiduõpetaja kõrvalpilku. Eesti Piibliselts on aga selts, kelle töö tulemus on just nii suur, kui selle liikmed ja toetajad seda teha suudavad.
Piibliseltsi töö on mitmepalgeline, pädevust eeldav, huvitav ja toetust vajav. Seltsi tööd toetavad nii üksikisikud kui ka kogudused ning kogukonnad, igaüks omal viisil. Kogudused on need, kes Piibli sõnumit ja väge oma kogukonnas edasi kannavad, seltsi liikmed on lisaks ka need, kes oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid uutele põlvedele edasi annavad.
Kuidas siis leida oma koht ja panus selle ülesande täitmisel? Kindlasti on esimene samm EPSi liikmeks hakkamine ja selle tööst sisuliselt osavõtmine. Teiseks on eestpalved ja koos sellega seltsi aineline toetamine. Annetuste tegemise võimalusi ja viise tutvustab seltsi koduleht.
On suur rõõm ja tänutunne Jumala ees, et saame täna Piibli tähendust oma meeltes ja südames süvendada ning selle mõtte algava kooliaasta hoovuses laste, noorte, õpetajate ja lastevanemate kätte ulatada. Selleks, et kõik saaksid seda tööd edasi viia.
Õnnistatud Piiblipüha jätku ja kooliaasta algust!
Randar Tasmuth
Eesti Piibliseltsi esimees
EELK Usuteaduse Instituudi piibliteaduste õppetooli professor
Vastused puuduvad