Raamatunäitus "Pühakiri soome-ugri rahvaste keeltes" Narvas

Narva linna soome-ugri rahvaste kultuuripealinna 2025 avamise puhul korraldavad Eesti Piibliselts ja Narva Keskraamatukogu raamatukogu näitusesaalides ülevaatenäituse Piibli ja selle osade tõlgetest soome-ugri keeltesse.
Näitust juhatab 1. märtsil sisse Jaan Bärenson

Narva linnal on 2025. aastal au kanda soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. See tiitel on ka igati õigustatud, sest Narva on päris mitme soome-ugri rahva ajalooline elupaik. Kultuuripealinna aasta pidulik avamine toimus 1.–2. märtsil ja koosnes tervest reast üritustest, mille sisse mahtus rahvuslik teepidu, piiblinäitus, rongkäik, jumalateenistus, lõunasöök rahvusköögiga jm.

Eesti Piibliselts avas sündmuse raames Narva Keskraamatukogus näituse „Pühakiri soome-ugri rahvaste keeltes“. Avamine oli elav ja osavõturohke. Tervitussõnad lausus raamatukogu direktriss Maritsa Ort, kauni muusikalise elamuse kinkis mari rahvamuusik Anna Makeev. Näitust tutvustas lähemalt piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson, venekeelse ülevaate andis juhatuse liige Mart Rannut. Vanematest trükistest olid esindatud faksiimileväljaanded: ungarikeelne Uus Testament (1536), M. Agricola tõlgitud soomekeelne Uus Testament (1548), Wastne Testament (1686) ja Piibel (1739). Vitriinides olid tutvumiseks välja pandud soomeugrikeelsed piibliväljaanded, millest vanim originaaltrükis oli liivikeelne Uus Testament (1942).

Tervitab Maritsa Ort
Praegustesse riigikeeltesse ungari, soome ja eesti keelde tõlgiti Piibel juba varakult. Eesti keeles ilmus lõunaeestikeelne Wastne Testament aastal 1686 ja põhjaeesti Uus Testament 1715. Tervikpiibel trükiti 1739. aastal. Meie hõimurahva soomlaste kirjakeelele pani aluse hilisem Turu piiskop Mikael Agricola, kelle koostatud aabits ilmus esimese soomekeelse trükisena 1543. aastal. Agricola tõlgitud Uus  Testament ilmus 1548. Esimene soomekeelne Piibel nägi trükivalgust 1642. aastal. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles 1844, seni oli ametlikuks ladina keel. Varajaste käsitsi kirjutatud ja trükitud piiblitõlgetega kujunes välja ungari kirjanduslik keel. Esimene Uus Testament ilmus aastal 1541 ja kogu Piibel 1590. aastal.
Paljudel idapoolsetel soome-ugri rahvastel puudub aga tänaseni emakeelne Piibel. Osaliselt on seda mõjutanud õigeusklik kultuuritaust, kus emakeelse pühakirja olemasolu ei olnud oluline: ka venekeelne Uus Testament ilmus alles 1822 ja tervikpiibel 1876. Venemaal oli alates 1820. aastaist soomeugrilastele tõlgitud mõningaid Piibli osi, kuigi nende kirjakeel ei olnud veel välja kujunenud. Udmurdi keelde oli ristiusuga seotud kirjandust tõlgitud 19. sajandi alguseks.
Sajandi keskel alanud tõsisem teaduslik uurimine seostub aga akadeemik F. J. Wiedemanni nimega, kes on ka eestikeelset piiblitõlget toimetanud. Tema tõlgitud ja revideeritud on komide (nii sürja- kui permikomi) Matteuse evangeelium, toimetatud aunusekarjala, niidu- ja mäemari ning liivikeelne Matteuse evangeelium. 20. sajandiks oli soome-ugri keeltesse tõlgitud peale evangeeliumide siiski vaid üksikuid piibliosi.


Enamikul neist rahvaist algas 20. sajandi lõpul rahvuslik ärkamine, mis tõi kaasa huvi kristliku kultuuri põhiväärtuste vastu. Aastal 1983 asutati Helsingis Piiblitõlkeinstituut, et koordineerida piiblitõlketööd Nõukogude Liidu soome-ugri rahvastele. Tõelise hoo sai see töö sisse 1990. aastate alguses. Piiblitõlketööd on algusest peale juhtinud Anita Laakso.

Tänaseks on tervikpiibel kuuel soome-ugrirahval: soomlastel, ungarlastel, eestlastel, saamidel, udmurtidel ja komidel. Uus Testament on ilmunud juba rohkem kui kümnes keeles. Venekeelses kultuuriruumis on tõlkijate vähesuse tõttu tõlgitud tihti vene keele vahendusel, samas on tõlke kvaliteet tagatud vastava valdkonna ekspertide kaasamise kaudu.

Kõige sellega saab tutvuda vastaval näitusel 1. märtsist kuni 12. aprillini.


Eelmine
Näitus "Eestikeelne Piibel" Rae Kultuurikeskuses

Vastused puuduvad

Email again: