XIII Mikael Agricola konverents Narvas
Narva hõimupäevade ja Agricola päevade eesmärk on hoida elus soome-ugri traditsioone ja vaimu linnas, kus on sügavad soome-ugri juured, kuid mis on aja jooksul tugevasti kannatada saanud.
Narva asub ingerisoome ja isuri murrete läänepiiril, Soome riigi ning endise vadja keeleala vahetus läheduses, samas eesti keeleala idapiiril. Seega on linn ideaalne koht Ida ja Lääne teadus- ja kultuurielu esindajate kokkusaamiseks, mille üheks tõestuseks on siin juba aastaid korraldatud Agricola päeva ürituste sari.
Ettekandeid XIII konverentsil oli keelest ja kirjandusest, kohanimedest, eri soome-ugri rahvustest ja nende ajaloost. Räägiti soome-türgi „keelesõjast“ aastatel 1882–1886, kus osa keeleteadlasi väitis, et ungarlased on pärit turgi hõimudest, ja teised, et soome-ugri hõimudest. Veel sai kuulda soome-ugri Suure neljapäeva toitudest, Karjala rahvusliikumise eripäradest 20. sajandil jm.
Piibliseltsi panusena esitas Jaan Bärenson esitas ettekande „Meieisapalvest raamatuaastal“, mille aluseks oli näitus Meie Isa palve tekstidest eesti keeles. Meie juhatuse liige Mart Rannut rääkis keelekorraldusest.
Eraldi sektsioon pühendati ungari kirjanikule Mór Jókaile, kelle sünnist möödus 200 aastat. Kirjanik Kerttu Rakke ja näitleja Merca rääkisid tema romaanist „Kuldaväärt mees“ ja esitasid katkendeid.
Kolledži fuajees avati Eesti Piibliseltsi näitus „Meie Isa palve läbi ajaloo“ ja soome-ugri kirjanduse näitus, mida kaunistas erinevate muusikute esinemine.
Ettekandeid XIII konverentsil oli keelest ja kirjandusest, kohanimedest, eri soome-ugri rahvustest ja nende ajaloost. Räägiti soome-türgi „keelesõjast“ aastatel 1882–1886, kus osa keeleteadlasi väitis, et ungarlased on pärit turgi hõimudest, ja teised, et soome-ugri hõimudest. Veel sai kuulda soome-ugri Suure neljapäeva toitudest, Karjala rahvusliikumise eripäradest 20. sajandil jm.
Piibliseltsi panusena esitas Jaan Bärenson esitas ettekande „Meieisapalvest raamatuaastal“, mille aluseks oli näitus Meie Isa palve tekstidest eesti keeles. Meie juhatuse liige Mart Rannut rääkis keelekorraldusest.
Eraldi sektsioon pühendati ungari kirjanikule Mór Jókaile, kelle sünnist möödus 200 aastat. Kirjanik Kerttu Rakke ja näitleja Merca rääkisid tema romaanist „Kuldaväärt mees“ ja esitasid katkendeid.
Kolledži fuajees avati Eesti Piibliseltsi näitus „Meie Isa palve läbi ajaloo“ ja soome-ugri kirjanduse näitus, mida kaunistas erinevate muusikute esinemine.
Vastused puuduvad