EELK Valga praostkonna piiblipäeval

Tänavune aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks piibliaastaks, ütles rahvamajas toimunud konverentsil Eesti Piibliseltsi esimees Jaan Bärenson. Päeva korraldanud Miina-Liisa Kuusemaa ütleb, et neil praostkonnas sünnib kõik ühiselt ja kõik ideed on teretulnud. Enne konverentsi said kohaletulnud osa kontsertjumalateenistusest.

Kirikut läbis soe kahin, kui praostkonna vaimulikud prot­sessi­oonis läbi kiriku sammusid, sest diakon Signe Salu­metsa käekõrval oli tema väike tütar. See soojus ja märk ühtehoidmisest, mis valitses, kui paariaastane tüdrukutirts koos vaimulikega altarivõre ette põlvitas, jäi saatma jumala­teenistust ja kogu päeva. Kahjuks jäid Läti piiri sulgemise tõt­tu tulemata külalised Alūksnest.

Võis ju naljatada, et tegu oli vabaõhuteenistusega, sest kiriku katus, aga ka kogu pühakoda vajab hädasti remo­ti. See ei seganud hooldajaõpetaja Vallo Ehasalul jutlustamast ega praostkonna projektkooril koos Karijärve Keelpilliorkestri noortega Jumala kiituseks laulmast ega pilli mängimast. Orelil saatis teenistust Rõngust pärit Tallinna Peeteli koguduse organist Eve Padar.

Taimetoitlane ja kokk – need kaks sõna iseloomustavad tagasihoidlikku ja edasipüüdlikku, Rõngus lapsepõlve veetnud, hiljem Nõos ja Puhjas töötanud Aleksander Lätet (1860–1948), kellest rääkis praost Mart Jaanson (pildil). Just teda nimetas ettekandja sillaehitajaks harrastus- ja professionaalse muusika vahele. Pillimuuseum oli ettekandeks sobiv koht ja mõnegi osaleja jaoks oli muuseumi külastus esmakordne.

Suuremaks üllatuseks oli ettekanne Olav Rootsist (1910–1974), kes on küll Rõngu kihelkonnast pärit, ent põgenenud 1944 Rootsi ja elanud seejärel Lõuna-Ameerikas. Roots oli paarkümmend aastat Columbia pealinnas Bogotás konservatooriumi õppejõud. Üks Olav Rootsi heliteos on alles ette kandmata. Peatselt on projektkoorilt oodata selle esitust helikandjalt. Ajal, mil huvilised olid rahvamajas konverentsil, salvestas koor teose hea akustikaga Rõngu kirikus.

Külalised sõitsid küll koju, ent sümboolselt võib öelda, et piiblipäevad Rõngus jätkuvad. Sest rahvamajas on kuu lõpuni Eesti Piibliseltsi piiblinäitus. Vaid vähesed olid tulnud kuulama keeleteadlase Mart Rannuti ettekannet eestlaste päritolust ja Jaan Bärensoni ülevaadet Piibli tõlkimisest. 1739. aastal trükiti eestikeelset Piiblit 6500 eksemplari. See oli tolle aja kohta väga suur arv. Ju siis arvati, et sõnal on suur vägi, mida kinnitas ka konverentsil sõna võtnud koguduseliige Kalev Külv (pildil), kes kõneles piiblitekstide mõjust eesti luulele.

Artikkel: Rita Puidet, ajaleht Eesti Kirik 16.09.2020

Piibliselts tänab korraldajaid piiblipüha traditsiooni taastamise eest:  Rõngu Rahvamaja, Rõngu Pillimuuseumi, Karijärve keelpilliorkestrit, EELK Valga praostkonda, Võrtsjärve ühendust, Euroopa Muinsuskaitsepäevi, Eesti Kultuurkapitali.