Jõulumarkide näitus Jõhvis
1. detsembril 2023 kell 13 avati EELK Jõhvi kirikus Eesti Piibliseltsi jõulumarkide väljapanek. Ühtlasi esitleti tänavust jõulumarki, mille kujunduses on kasutatud Gustave Doré graafilist lehte "Sündimine". Kaunistusotstarbega jõulumarke saadab Eesti Piibliselts advendiajal koos jõulutervitusega tänutäheks neile, kes seltsi tööd toetavad.
Jõhvi Vallavolikogu esimees, ajaloolane Valdo Reimaa tegi sündmusest meeleoluka kokkuvõtte:
"Täna 1. detsembril käis Eesti Piibliseltsi rahvas Jõhvi Mihkli kirikus avamas Piibliseltsi jõulumarkide ajaloole pühendatud näitust. Selts pani selleks isegi oma Tallinna kontori ajutiselt kinni. Ühtlasi toimus käesoleva aasta jõulumargi esmaesitlus ehk peenema nimega öelduna presentatsioon. Huvilistele teadmiseks, et tegemist on tervikliku kujundusega margilehega ning mitte mõne üksikmargiga, mis ümbriku nurgale rahulikult ära mahub. Kujunduses on sel aastal kasutatud Gustave Doré graafilist lehte "Sündimine".
Näituse ülespanekul tegid koostööd Eesti Piibliselts, Jõhvi Muuseumi Selts, EELK Jõhvi Mihkli kogudus ja Jõhvi Keskraamatukogu. Avamisel esinesid Svetlana Kekiševa õpilased. Kes soovib näitust külastada, siis selle kohta saab infot Reet Kaldurilt (tel 3370013 või 5132467).
Avamisel rääkis Eesti Piibliseltsi jõulumarkide traditsioonist piibliseltsi peasekretär ja juhatuse esimees Jaan Bärenson. Kuna Jaan on väga fotogeeniline, siis jäi ta ka kenasti pildile.
Reet Kalduri palvel sai külalistele seejärel veidi räägitud Jõhvi koguduse ärkamisaegsest õpetajast ja Alutaguse praostist Friedrich Ferdinand Meyreist, kes koostöös Tartu Piibliseltsiga avaldas 1833. ja 1836. aastal kaks lõunaeesti keelset Taaveti laulude raamatut.
Kohe oma esimesel Jõhvi koguduses töötamise aastal asutas Meyer 1848. aastal kohaliku piibliseltsi ka Jõhvis, millest tänavu möödus 175 aastat. Seega on tegemist juubeliga, mis ühtlasi tähistab seltsiliikumise algust Jõhvis, kuna just Meyeri asutatud Jõhvi Piibliseltsist algabki siinse seltsiliikumise ajalugu.
Fr.F.Meyeri asutatud Jõhvi piibliseltsi tähtsündmusteks kujunesid iga-aastased piiblipühad, mille abil ta hakkas oma koguduses juurutama 4-häälset ühislaulmist. Esimesteks Jõhvi piiblipühaks jõudis kohale ka Gustav Normanni töökojas valminud orel, mille tellimine oli olnud Meyeri tingimuseks kohalikele mõisnikele tema tööle asumiseks Jõhvis. Lõpuks kasvas kõigest sellest välja 1865. aastal toimunud Eesti esimene praostkondlik laulupidu (praostkonna nimeks oli Alutaguse!) ehk nn 1865. Jõhvi “laulupüha”. Esimese üldlaulupeoni jõuti alles neli aastat hiljem.
Tänase näituse avamise lõpetas väike kohvijoomine. Seejärel oli külalistel võimalus minna müürikäiku mööda ronides altarialustesse võlvkeldritesse ja tutvuda Jõhvi Kindluskiriku muuseumiga. Külaliste hulgas jäi silma veel Eesti Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees Mart Rannut. Loomulikult oli tore jälle kokku saada ka Artur Põlluga.
Kirikuseina sisse müüritud Mihkli vaim igal juhul seekord tülitama ei tulnud ja külalised pääsesid lõpuks kõik edukalt keldrist välja, et koduteele asuda."
Jõhvi Vallavolikogu esimees, ajaloolane Valdo Reimaa tegi sündmusest meeleoluka kokkuvõtte:
"Täna 1. detsembril käis Eesti Piibliseltsi rahvas Jõhvi Mihkli kirikus avamas Piibliseltsi jõulumarkide ajaloole pühendatud näitust. Selts pani selleks isegi oma Tallinna kontori ajutiselt kinni. Ühtlasi toimus käesoleva aasta jõulumargi esmaesitlus ehk peenema nimega öelduna presentatsioon. Huvilistele teadmiseks, et tegemist on tervikliku kujundusega margilehega ning mitte mõne üksikmargiga, mis ümbriku nurgale rahulikult ära mahub. Kujunduses on sel aastal kasutatud Gustave Doré graafilist lehte "Sündimine".
Näituse ülespanekul tegid koostööd Eesti Piibliselts, Jõhvi Muuseumi Selts, EELK Jõhvi Mihkli kogudus ja Jõhvi Keskraamatukogu. Avamisel esinesid Svetlana Kekiševa õpilased. Kes soovib näitust külastada, siis selle kohta saab infot Reet Kaldurilt (tel 3370013 või 5132467).
Avamisel rääkis Eesti Piibliseltsi jõulumarkide traditsioonist piibliseltsi peasekretär ja juhatuse esimees Jaan Bärenson. Kuna Jaan on väga fotogeeniline, siis jäi ta ka kenasti pildile.
Reet Kalduri palvel sai külalistele seejärel veidi räägitud Jõhvi koguduse ärkamisaegsest õpetajast ja Alutaguse praostist Friedrich Ferdinand Meyreist, kes koostöös Tartu Piibliseltsiga avaldas 1833. ja 1836. aastal kaks lõunaeesti keelset Taaveti laulude raamatut.
Kohe oma esimesel Jõhvi koguduses töötamise aastal asutas Meyer 1848. aastal kohaliku piibliseltsi ka Jõhvis, millest tänavu möödus 175 aastat. Seega on tegemist juubeliga, mis ühtlasi tähistab seltsiliikumise algust Jõhvis, kuna just Meyeri asutatud Jõhvi Piibliseltsist algabki siinse seltsiliikumise ajalugu.
Fr.F.Meyeri asutatud Jõhvi piibliseltsi tähtsündmusteks kujunesid iga-aastased piiblipühad, mille abil ta hakkas oma koguduses juurutama 4-häälset ühislaulmist. Esimesteks Jõhvi piiblipühaks jõudis kohale ka Gustav Normanni töökojas valminud orel, mille tellimine oli olnud Meyeri tingimuseks kohalikele mõisnikele tema tööle asumiseks Jõhvis. Lõpuks kasvas kõigest sellest välja 1865. aastal toimunud Eesti esimene praostkondlik laulupidu (praostkonna nimeks oli Alutaguse!) ehk nn 1865. Jõhvi “laulupüha”. Esimese üldlaulupeoni jõuti alles neli aastat hiljem.
Tänase näituse avamise lõpetas väike kohvijoomine. Seejärel oli külalistel võimalus minna müürikäiku mööda ronides altarialustesse võlvkeldritesse ja tutvuda Jõhvi Kindluskiriku muuseumiga. Külaliste hulgas jäi silma veel Eesti Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees Mart Rannut. Loomulikult oli tore jälle kokku saada ka Artur Põlluga.
Kirikuseina sisse müüritud Mihkli vaim igal juhul seekord tülitama ei tulnud ja külalised pääsesid lõpuks kõik edukalt keldrist välja, et koduteele asuda."
Vastused puuduvad