Näitus "Pühakiri - käsikirjast emakeelse Piiblini"

Avamised toimusid kell 11 Tallinna Jaani kirikus ja kell 16 Kiek in de Kök'is. Näitus koosnebki kahest osast: Jaani kirikus saab tutvuda esimeste eestikeelsete piiblitekstidega, aga Kiek in de Köki näitusesaalis Pühakirja näidistega mitmetes Euroopa rahvaste keeltes.

Piibli tõlkimine Euroopa rahvuskeeltesse algas 15.–16. sajandil. J. Gutenbergi trükipressi põhjustatud kirjastusrevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. 

Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eestikeelne Piibel on omakorda olnud aluseks meie kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele, kultuuri arengule ja omariikluse tekkele. 

Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid pärinevad Kullamaa vakuraamatust: Meie Isa Palve, Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532). Samuti kuuluvad siia fragmendid Wanradt-Koelli katekismuse (1535) Meie Isa Palvest (osad esimesest, teisest, kolmandast, viiendast ning kuuendast palvest); katked usutunnistusest ja ristimis- ning altarisakramendist. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstide (1585–1590) eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.

Näituse koostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Tallinna Jaani kirik, Tallinna Linnaarhiiv ja Tallinna Linnamuuseum.
Näitus, mis toimub Reformatsiooni juubelisündmuste raames, jääb avatuks kuni 23. aprillini 2017.