Piibli ajaloo näitus TTÜ-s
Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu kaunis klaasgaleriis avati 9. juunil 2022 Eesti Piibliseltsi näitus „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini“. Näitus oli avalöögiks 12. juunil algavatele Mustamäe kirikupäevadele „Usk, lootus, armastus“.
Näituse avas Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu direktor Tõnis Liibek. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku poolt andis tervituse edasi Tallinna praost Jaan Tammsalu. Seejärel sai sõna EELK Misjonikeskuse juhataja, Eesti Piibliseltsi nõukogu liige Leevi Reinaru, kes tutvustas lähemalt Mustamäe kirikupäevade kava.
Arutelud jätkusid kohvilaua ümber, mille olid katnud raamatukogu lahked töötajad.
Piiblinäituse saamisloost ja sisust andis avamisel ülevaate EPSi peasekretär Jaan Bärenson, kes 17. juunil kl 12 tutvustas näituse sisu põhjalikumalt kuraatoritunnis.
Tasuta sissepääsuga näitus jääb avatuks kuni 15. juulini 2022. Kõik huvilised on oodatud raamatukogu lahtiolekuaegadel näitusega tutvuma!
Piiblinäituse saamisloost ja sisust andis avamisel ülevaate EPSi peasekretär Jaan Bärenson, kes 17. juunil kl 12 tutvustas näituse sisu põhjalikumalt kuraatoritunnis.
Tasuta sissepääsuga näitus jääb avatuks kuni 15. juulini 2022. Kõik huvilised on oodatud raamatukogu lahtiolekuaegadel näitusega tutvuma!
Näitusel saab tutvuda esimeste eestikeelsete piiblitekstidega ja Pühakirja näidistega mitmetes Euroopa rahvaste keeltes.
Ekspositsiooni kuuluvad koopiad ja faksiimileväljaanded 14.–16. sajandil välja antud piiblitõlgetest, nende seas inglise, kõmri, islandi, hispaania, itaalia, poola, sloveeni, soome, ungari jt keeltes.
Piibel koosneb originaalis vanaheebrea ja arameakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist, mis kristluse levimisel tõlgiti teistesse keeltesse. II sajandil tõlgiti mitmeid osi süüria ja kopti keelde, IV-V sajandil gooti, armeenia, gruusia ja etioopia keelde. Lisaks tehti osalisi
tõlkeid araabia, nuubia, pärsia jt keeltesse.
Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas juba 14.–15. sajandil. Osalt juba varemgi.
J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud
võimalused. Tuntuim tolle aja tõlkija Martin Luther sai oma piiblitõlkega uussaksa kirjakeele rajajaks.
Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eesti keeles nägi 1686. aastal trükivalgust lõunaeestikeelne Wastne Testament ja aastal 1715 põhjaeestikeelne Uus Testament. Piibel ilmus Anton Thor Helle tõlkekorraldusel aastal 1739. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele.
Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, lisaks ka Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532), Wanradt-Koelli katekismuse (1535) fragmendid Meie Isa Palvest ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.
Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Leedu Piibliselts, Sloveenia Piibliselts, Hispaania Piibliselts, Soome Piibliselts ja Tallinna Linnaarhiiv.
Näitusega, Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini, on olnud võimalik tutvuda Rahvusraamatukogus, Kuressaare linnuses, Kiek in de Köki tornis, Kolga muuseumis, Valga muuseumis, Võru raamatukogus,
Rõngu rahvamajas, Kullamaa Kultuurimajas jm.
Piibel koosneb originaalis vanaheebrea ja arameakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist, mis kristluse levimisel tõlgiti teistesse keeltesse. II sajandil tõlgiti mitmeid osi süüria ja kopti keelde, IV-V sajandil gooti, armeenia, gruusia ja etioopia keelde. Lisaks tehti osalisi
tõlkeid araabia, nuubia, pärsia jt keeltesse.
Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas juba 14.–15. sajandil. Osalt juba varemgi.
J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud
võimalused. Tuntuim tolle aja tõlkija Martin Luther sai oma piiblitõlkega uussaksa kirjakeele rajajaks.
Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eesti keeles nägi 1686. aastal trükivalgust lõunaeestikeelne Wastne Testament ja aastal 1715 põhjaeestikeelne Uus Testament. Piibel ilmus Anton Thor Helle tõlkekorraldusel aastal 1739. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele.
Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, lisaks ka Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532), Wanradt-Koelli katekismuse (1535) fragmendid Meie Isa Palvest ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.
Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Leedu Piibliselts, Sloveenia Piibliselts, Hispaania Piibliselts, Soome Piibliselts ja Tallinna Linnaarhiiv.
Näitusega, Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini, on olnud võimalik tutvuda Rahvusraamatukogus, Kuressaare linnuses, Kiek in de Köki tornis, Kolga muuseumis, Valga muuseumis, Võru raamatukogus,
Rõngu rahvamajas, Kullamaa Kultuurimajas jm.
Vastused puuduvad