Piiblipäev Kullamaal
10.10.2020 toimus Kullamaal piiblikonverents koos palvusega siinsete keelemeestest hingekarjaste mälestuskivide juures.
Piibliseltsi esimees Tiit Salumäe kirjutab:
"Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust!
Tänast piiblipäeva alustasime õpetaja Kari Tynkkyneni hommikupalvusega Kullamaa kiriku ees Heinrich Gösekeni (1641 - 1681 Kullamaa koguduse pastor) ja Heinrich Gutsleffi (1710 - 1747 Kullamaa koguduse pastor) mälestuskivide juures.
Konverentsi ettekande pidas dr Szilard Tibor Toth - Wastne Testament kui tartu kirjakeele alustala: mõningaid detaile Eesti piiblitõlke ajaloost (1686-1905). Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson kõneles Piibliaastast 2020 ja piiblitõlkimisest. Mina lugesin ette 30. septembril Tallinnas Juubelipiibli koostöökogu pöördumise Eesti rahva poole ja mõtisklesin Piibli ajaloo üle Eesti kultuuris.
Millal tõlgiti esimene piiblisalm eesti keelde, seda me ei tea. Katoliiklikust ajast on säilinud nn Kullamaa käsikiri, mis sisaldab ka Meie Isa palve. Esimesed eestikeelsed trükised konfiskeeriti ja tõenäoliselt hävitati. Pastor Jakob Hurt ütles Piiblipühal 1865, et ristiusu vaadete põhjalik selgitamine meie rahvale algas reformatsiooniniga. Keskajal arusaam oli, et piisab sellest, et Eesti- ehk maarahvas on ristitud ja neile on selgeks õpetatud mõned palved ja paastumine ning selgitatud pühapiltide kummardamise vajadust. Usupuhastuse ajal hakati pöörama tähelepanu maarahva haridusele ja kirjaoskusele.
Kullamaa koguduse õpetaja Heinrich Gutsleffi teeneks oli suurelt osalt Uue Testamendi tõlkimine ja toimetamine, raamat ilmus trükist 1715.a. Olulise isik Eesti Piibli ajaloos on krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kas tuli Eestisse maapakku. 1736 aastal viibis ta 6 päeva Tallinnas ja teda taheti kutsuda siia piiskopiks. Tallinnas jutlustas ta suurtele rahvahulkadele nii Toomkirikus kui ka Olevistes. Tänu Zinzendorfi isiklikule heldusele hakkas taas liikuma eestikeelse täispiibli trükkimine. Zinzendorf küsinud kord: mis takistab Piibli trükkimist. Vastus olnud - kaks nulli. Keegi annetas 50 taalrit, vaja oli 5000. Zinzendorf annetas ise 200 riigitaalrit ja pöördus Maardu mõisniku Taani päritolu erukindral Hermann Jensen von Bohni poole, kes annetas esialgu 1000 taalrit. Hiljem laenas kogu puuduva summa, kokku 3900 taalrit, mida ta tagasi enam ei nõudnudki. Soov oli, et Piibli hind oleks taskukohane ka talupoegadele. Piibel ilmus 1739 aastal 6015 eksemplari.
Täna jätkame pastorite Gösekeni, Gutsleffi, krahv Zinzendorfi ja teiste eelkäijate väsimatut tööd ja soovime anda eesti rahvale uue sajandi Piibli hiljemalt aastaks 2039.
Juhtigu Jumal meie mõtteid ja andku õnnistus meie plaanidele."
"Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust!
Tänast piiblipäeva alustasime õpetaja Kari Tynkkyneni hommikupalvusega Kullamaa kiriku ees Heinrich Gösekeni (1641 - 1681 Kullamaa koguduse pastor) ja Heinrich Gutsleffi (1710 - 1747 Kullamaa koguduse pastor) mälestuskivide juures.
Konverentsi ettekande pidas dr Szilard Tibor Toth - Wastne Testament kui tartu kirjakeele alustala: mõningaid detaile Eesti piiblitõlke ajaloost (1686-1905). Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson kõneles Piibliaastast 2020 ja piiblitõlkimisest. Mina lugesin ette 30. septembril Tallinnas Juubelipiibli koostöökogu pöördumise Eesti rahva poole ja mõtisklesin Piibli ajaloo üle Eesti kultuuris.
Millal tõlgiti esimene piiblisalm eesti keelde, seda me ei tea. Katoliiklikust ajast on säilinud nn Kullamaa käsikiri, mis sisaldab ka Meie Isa palve. Esimesed eestikeelsed trükised konfiskeeriti ja tõenäoliselt hävitati. Pastor Jakob Hurt ütles Piiblipühal 1865, et ristiusu vaadete põhjalik selgitamine meie rahvale algas reformatsiooniniga. Keskajal arusaam oli, et piisab sellest, et Eesti- ehk maarahvas on ristitud ja neile on selgeks õpetatud mõned palved ja paastumine ning selgitatud pühapiltide kummardamise vajadust. Usupuhastuse ajal hakati pöörama tähelepanu maarahva haridusele ja kirjaoskusele.
Kullamaa koguduse õpetaja Heinrich Gutsleffi teeneks oli suurelt osalt Uue Testamendi tõlkimine ja toimetamine, raamat ilmus trükist 1715.a. Olulise isik Eesti Piibli ajaloos on krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kas tuli Eestisse maapakku. 1736 aastal viibis ta 6 päeva Tallinnas ja teda taheti kutsuda siia piiskopiks. Tallinnas jutlustas ta suurtele rahvahulkadele nii Toomkirikus kui ka Olevistes. Tänu Zinzendorfi isiklikule heldusele hakkas taas liikuma eestikeelse täispiibli trükkimine. Zinzendorf küsinud kord: mis takistab Piibli trükkimist. Vastus olnud - kaks nulli. Keegi annetas 50 taalrit, vaja oli 5000. Zinzendorf annetas ise 200 riigitaalrit ja pöördus Maardu mõisniku Taani päritolu erukindral Hermann Jensen von Bohni poole, kes annetas esialgu 1000 taalrit. Hiljem laenas kogu puuduva summa, kokku 3900 taalrit, mida ta tagasi enam ei nõudnudki. Soov oli, et Piibli hind oleks taskukohane ka talupoegadele. Piibel ilmus 1739 aastal 6015 eksemplari.
Täna jätkame pastorite Gösekeni, Gutsleffi, krahv Zinzendorfi ja teiste eelkäijate väsimatut tööd ja soovime anda eesti rahvale uue sajandi Piibli hiljemalt aastaks 2039.
Juhtigu Jumal meie mõtteid ja andku õnnistus meie plaanidele."
***
Kullamaal on piiblipäeva tähistatud juba aastaid. On ju sealmail tegutsenud vaimulikud Heinrich Göseken (oli pastoriks 1641–1681), kelle põhitööks vaimulikuameti kõrval oli eesti keele grammatika ja sõnastiku väljaandmine, ning Heinrich Gutsleff, kes oli pastor aastatel 1710–1747. Tema tööks oli 1715 ilmunud Uue Testamendi tõlkimine.
10. oktoobril koguneti H. Gösekeni ja H. Gutsleffi mälestuskivide juurde Kullamaa kiriku ees, et tänada Jumalat nende meeste eest, kes on oma tööga jätnud sügava jälje eesti rahva kultuurilukku. Palvuse viisid läbi koguduse õpetaja Kari Tynkkynen ja Eesti Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe. Kullamaa kultuurimajas oli üles seatud päevakohane näitus H. Gösekeni ja H. Gutsleffi tööst ja elust.
Päev jätkus kultuurimajas konverentsiga „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust“. Avasõnad ja tervituse ütles aastaid piiblipäevi korraldanud Kullamaa Kultuurimaja juhataja Loit Lepalaan, koguduse poolt andis tervituse edasi õp Kari Tynkkynen. T. Salumäe rõhutas eelnevate põlvkondade tööd Piibli tõlkimisel ja luges ette ühisavalduse „Pöördumine Eesti rahva poole seoses Piibli uue tõlke ettevalmistamise ja väljaandmisega“.
Huvitava ettekande pidanud Szilard Toth Tartu Ülikooli Narva Kolledžist esitas seisukoha, mille põhjal on Tartu keele tuumaks Wastne Testament ning kirikliku tartu kirjakeele kasutamise raamid hõlmavad perioodi 17. sajandi keskpaigast (tartu keele kodifitseerimiskatsest) kuni 1913. aastani (viimase raamatu ilmumiseni ja seega keele väljasuremiseni). Piibliseltsi peasekretäri J. Bärensoni ettekanne andis ülevaate rahvusvahelisest Piibli aastast. Kirikud, piibliseltsid ja paljud teised organisatsioonid on kuulutanud käesoleva aasta Piibliaastaks, et tähistada sellega ühiselt 1600 aasta möödumist Püha Hieronymuse surmast, kes tõlkis originaalkeeltest ladina keelde täispiibli Vulgata. See tõlge kujunes sajanditeks läänekiriku Pühakirja standardiks ning lääne kristliku kultuuri ülesehitajaks. J. Bärenson peatus ka Piibli uue tõlke ettevalmistustöödel, mis on kestnud juba neli aastat.
Osalejad said vaadata lühifilmi Eesti Piibliseltsi tegevusest aastal 2019. Ilusa päeva lõpetas professor Imbi Tarumi suurepärane klavessiinikontsert.
Oleme Kullamaa rahvale tänulikud hea vastuvõtu, hääde kringlite ja kohvi eest! Ühtlasi imetleme ja tunnustame Loit Lepalaane ja tema abiliste jätkuvat indu piiblikultuuri säilitamisel ja tutvustamisel.
Vastused puuduvad