Mobiilirahva evangeeliumitõlge

Tegemist on seega teedrajava pilootprojektiga, kus tuli kõigepealt uurida uue keskkonna nõudeid näiteks lauseehitusele ja sõnade pikkusele, arvestades seadmete kasutusvõimalusi ja -harjumusi. Ehkki sihtgrupina nähti igas vanuses mobiilikasutajaid, arvestati enim siiski 15-25-aastaste keelekasutust. Tuli tunnistada, et noored on irdunud näiteks talupidamisega seotud sõnavarast nagu „vakk” jms. Seega tuli leida 2000 aastat vana põllundus- ja karjakasvatuskultuuriga seotu edasiandmiseks uusi viise.

Teiseks valmistas peamurdmist teadagi usuline sõnavara. Uus tõlge ongi palju pikem kui varasemad, sest tõlgitud on võimalusel nii, et samas avaneksid ka tähendused. DigiMarkus.fi keskkonnas lisandub tekstile lai valik taustamaterjali. Sisseloginud kasutaja saab sõnal klikkides näiteks teada deemonite või variseride tähenduse. Samuti on keskkonnas palju pilte. Lugeja saab salvestada isiklikke märkmeid, joonida teksti alla ning jagada sotsiaalmeedias, ning kõike seda tasuta.

Kirikute ühine jõupingutus

Tõlkimist korraldas Soome Piibliselts. Oma esindajate osalemiseks andsid õnnistuse nii Soome katoliku kui ka ortodoksikiriku piiskop. Kaasas olid nii luterlased kui ka vabakirikute esindus, samuti ülikoolid. Reformatsiooni juubeliaasta raames rahastas ettevõtmist luterliku kiriku valitsus.

Eesmärgiks võeti selge, aga rikas soome keel, mida on hea lugeda mobiiliekraanilt. Tõlkija ja keelemees Mikko Virtanen meenutab: „Kõige keerukam ja samas kõige huvitavam oli arvestada üheaegselt paljude teguritega nagu algteksti stiil, keskmise lugeja teadmiste tase, eri kirikute õpetuslikud arusaamad ja teksti loetavus nutiseadmes.”

„Kohe algselt mobiilile tehtud tõlge erineb ideaalsest liturgilisest tõlkest tugevalt,” kinnitab katoliiklaste esindaja Katri Tenhunen. „Meid kutsus kaasa lööma see, et uuelaadne tõlge paneb Piiblist huvituma eriti noori!”

Ülemdiakon Jyrki Härkönen õigeusukirikust toonitab, et tõlkimise võtit otsiti lisaks algteksti tähendusele Vana ja Uue Testamendi sünergiast ja keskaja kirikuisade mõtteviisist: „Lähenesime evangeeliumile mitte ainult kui tekstile, vaid nagu elatud elule. Omi nägemusi varasemate sugupõlvede tõlgendustega võrreldes nõustume, et Piiblit loetakse alati ka ühiselt.”

Võrdväärsena varasemate kõrvale

„Soome keeles pole üheseid vasteid kõikidele kreeka sõnadele. Iga tõlge on alati ligikaudne,” tunnistab Helsingi Ülikooli dotsent Niko Huttunen. „Vahetasime mõnes kohas näiteks „uskuma” „usaldamise” vastu. „Usk” kreeka keeles, „pistis” ja selle tegusõnavorm  tähendavad seal eelkõige usaldamist. Kuna meie traditsioonis on katekismust pähe taotud, siis tähendab soome „usk” pigem intellektuaalset teadmist. Algkeele mitteoskajal on kasulik võrrelda eri tõlkeid!”

DigiMarkus.fi-s saabki lugeda ka varasemaid tõlkeid (1548, 1933/38, 1992) ja neid kõrvutada. Vabakirikute esindaja Marko Jauhiainen lisab: „Iga sugupõlv on ära teeninud arusaadava piiblitõlke, mis on ühtaegu nii algtekstitruu kui ka sõnavalikutes eelarvamusteta.”

„DigiMarkus toob Piibli infoühiskonna liikmetele lähemale,” võtab kokku Timo-Matti Haapiainen, reformatsiooni juubeliaasta projektisekretär. „Võimalik, et kunagi on meil DigiUusTestament või isegi DigiPiibel. Mikael Agricola rajas soome kirjakeele muuhulgas Uue Testamendi tõlkimisega. Uus evangeeliumitõlge on austusavaldus möödunud sugupõlvede tööle ja näitab ühtlasi, et elu läheb edasi.”