Piiblipäev 30.10.2021 Tallinnas
Traditsiooniline, järjekorras
XXVIII Piibliseltsi piiblipäev
kannab nime „Vaimsest ja keelelisest usupuhastusest“.
Sündmus toimub laupäeval, 30.10 EELK Usuteaduse Instituudis. Piirangute tõttu oli seekord veebi kaudu osalejaid isegi rohkem kui instituudis kohapeal.
Päeva juhatas sisse ja avapalvuse pidas usuteaduskonna dekaan dr Randar Tasmuth.
Esimese ettekande pidas Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson teemal „Ühinenud Piibliseltsid 75 ja 30 aastat Eesti Piibliseltsi taastamisest“. Tema sõnul oli 19. sajand rahvuslike piibliseltside rajamise sajand. Kui alguses tegutseti omaette, siis sajandi lõpuks oli selge, et vajatakse koostööd. 20. sajandi algul alustasid Briti ja Välismaa Piibliselts, Ameerika Piibliselts ja rahvuslik Šoti Piibliselts tihedamat koostööd ning asusid organiseerima piibliseltside kokkusaamisi, et luua üks ühine piiblitööd koordineeriv organisatsioon. 1939. aastaks oli visioon selge ja Ühinenud Piibliseltside loomine otsustatud, kuid Teine maailmasõda katkestas ettevalmistustööd. Juba enne sõja lõppu (1944) võeti siiski vastu otsus koguneda 1946. aasta kevadel Inglismaale Ühinenud Piibliseltside asutamiseks. Kogunemisel Elfinswardis 6–9. mail 1946 loodigi 13 rahvusliku piibliseltsi poolt Ühinenud Piibliseltsid. Tänaseks ühendab organisatsioon enam kui 150 rahvuslikku piibliseltsi, kes tegutsevad enam kui 200 maal. Tänu Ühinenud Piibliseltside abile sai 30 aastat tagasi, 14. detsembril 1991 taastatud ka Eesti Piibliselts.
Järgnevas ettekandes puudutas Mart Rannut piibliteksti funktsionaalset tõlkimist. Seoses Piibliseltsi kavandatava uue, nn juubelipiibli tõlkega vaatles ta erinevaid tõlkevõimalusi, vastandades peamiselt formaalset (nn sõnasõnalist) ja funktsionaalset (mõttepõhist) tõlget. Tänapäeva tõlked on järjest enam nihkunud funktsionaalse tõlke suunas, mille puhul ebaselged salmid sõna tasandil üritatakse arusaadavamaks muuta mõtte selgitamise abil, millega säilitatakse lähteteksti mõju. Kuigi suur osa Piiblist on igapäevases keeles, eeldab usumaailma üleloomulike nähtuste, igaviku ja transtsendentsuse kirjeldamine spetsiifilisi keelelisi vahendeid. Lisaks tekitab probleeme kristliku sõnumi viimine eri kultuuridesse, kus arusaamised ei pruugi kristliku ega judaistliku kultuurikäitumisega kokku sobida.
Esimese ettekande pidas Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson teemal „Ühinenud Piibliseltsid 75 ja 30 aastat Eesti Piibliseltsi taastamisest“. Tema sõnul oli 19. sajand rahvuslike piibliseltside rajamise sajand. Kui alguses tegutseti omaette, siis sajandi lõpuks oli selge, et vajatakse koostööd. 20. sajandi algul alustasid Briti ja Välismaa Piibliselts, Ameerika Piibliselts ja rahvuslik Šoti Piibliselts tihedamat koostööd ning asusid organiseerima piibliseltside kokkusaamisi, et luua üks ühine piiblitööd koordineeriv organisatsioon. 1939. aastaks oli visioon selge ja Ühinenud Piibliseltside loomine otsustatud, kuid Teine maailmasõda katkestas ettevalmistustööd. Juba enne sõja lõppu (1944) võeti siiski vastu otsus koguneda 1946. aasta kevadel Inglismaale Ühinenud Piibliseltside asutamiseks. Kogunemisel Elfinswardis 6–9. mail 1946 loodigi 13 rahvusliku piibliseltsi poolt Ühinenud Piibliseltsid. Tänaseks ühendab organisatsioon enam kui 150 rahvuslikku piibliseltsi, kes tegutsevad enam kui 200 maal. Tänu Ühinenud Piibliseltside abile sai 30 aastat tagasi, 14. detsembril 1991 taastatud ka Eesti Piibliselts.
Järgnevas ettekandes puudutas Mart Rannut piibliteksti funktsionaalset tõlkimist. Seoses Piibliseltsi kavandatava uue, nn juubelipiibli tõlkega vaatles ta erinevaid tõlkevõimalusi, vastandades peamiselt formaalset (nn sõnasõnalist) ja funktsionaalset (mõttepõhist) tõlget. Tänapäeva tõlked on järjest enam nihkunud funktsionaalse tõlke suunas, mille puhul ebaselged salmid sõna tasandil üritatakse arusaadavamaks muuta mõtte selgitamise abil, millega säilitatakse lähteteksti mõju. Kuigi suur osa Piiblist on igapäevases keeles, eeldab usumaailma üleloomulike nähtuste, igaviku ja transtsendentsuse kirjeldamine spetsiifilisi keelelisi vahendeid. Lisaks tekitab probleeme kristliku sõnumi viimine eri kultuuridesse, kus arusaamised ei pruugi kristliku ega judaistliku kultuurikäitumisega kokku sobida.
Veebi vahendusel ettekande teinud Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik tutvustas uuemaid arenguid Iiobi tekstikriitika ja Iiobi kommentaari kirjutamise vallas. Tema sõnul on projekti eesmärk visandada mitte ainult tervikpilt Piibli Iiobi raamatu sisust, vormist ja kujunemisest, vaid laiemalt vanaheebrea Iiobi traditsiooni juurtest, kujunemisest ning vanemast heebrea-, aramea- ja kreekakeelsest retseptsiooniloost. Urmas Nõmmik ise on süvenenud vanaheebrea luule vormi muutumisse ja tarkusekirjanduslike motiivide arengulukku. Projektiga tegelevad veel judaistika lektor Anu Põldsam, 1. sajandist pärit kreekakeelse Iiobi testamendi tõlkinud Uue Testamendi teadur Ergo Naab jt.
Viimase ettekande pidas Randar Tasmuth teemal „Keele ja identiteedi küsimused Iisraelis 2. saj eKr – 1. saj pKr“. Ta rõhutas, et tolleaegset Makkabite aega saab näha kui taas ühte usupuhastuse perioodi Iisraeli rahva elus Hiskija ja Joosia usupuhastuslike sammude järel. Keele osas suudeti ära kasutada ühiskeele poolt võimaldatud osalemist selle aja hariduse ja kultuuri maastikul. Keel ei määranud kõiges meelt. Usu osas suudeti säilitada meelt, mis pidas kinni Jumala poolt isadega sõlmitud liidust, lepingust, tõotustest: „Mina ja mu perekond teenime Iisraeli Jumalat!“
Viimase ettekande pidas Randar Tasmuth teemal „Keele ja identiteedi küsimused Iisraelis 2. saj eKr – 1. saj pKr“. Ta rõhutas, et tolleaegset Makkabite aega saab näha kui taas ühte usupuhastuse perioodi Iisraeli rahva elus Hiskija ja Joosia usupuhastuslike sammude järel. Keele osas suudeti ära kasutada ühiskeele poolt võimaldatud osalemist selle aja hariduse ja kultuuri maastikul. Keel ei määranud kõiges meelt. Usu osas suudeti säilitada meelt, mis pidas kinni Jumala poolt isadega sõlmitud liidust, lepingust, tõotustest: „Mina ja mu perekond teenime Iisraeli Jumalat!“
Piiblipäev sai teoks tänu TÜ usuteaduskonna, EELK Usuteaduse Instituudi ja Eesti Piibliseltsi pikaaegsele koostööle.
Fotod: Mati Schönberg
Vastused puuduvad