Piiblitõlkimine numbrites 2016 lõpu seisuga
Tervikpiibel oli 2016. aasta lõpul emakeelsena käes 5,16 miljardil inimesel 7,4-st miljardist, kes räägivad 648-s eri keeles. Nii teatab Ühinenud Piibliseltside 2017. aasta statistikaaruanne
Global Scripture Access Report, mille aluseks on Ühinenud Piibliseltside,
Wycliff Global Alliance'i ja Progress.Bible'i
andmed.
2016. aastal ilmus 30 esmast piiblitõlget, mida saavad kasutada 95 miljonit inimest. Neist 17 keele rääkijad said emakeelse tervikpiibli, kuue keele rääkijad Uue Testamendi ja seitsme keele rääkijad mõne muu piibliosa.
Ühe võrra rohkem, 31 ilmus kordustõlkeid 333 miljonile kasutajale: 16 tervikpiiblit, viis Uut Testamenti, seitse muud piibliosa ja kolm õppepiiblit. Tõlgete uuendamine on vajalik, kuna keeled ajaga muutuvad ja arenevad ning piiblitõlge vananeb keskmiselt 30 aastaga.
Kokku ilmus mullu seega 61 piiblitõlget 428-le miljonile inimesele.
Nendelt joonistelt on näha, kuidas võrreldes keelte koguarvuga, milleks loetakse umbes 7000, tuleb tõsist tööd teha veel ligi poolte ehk 3 655 keele rääkijate juures, et sealgi saadaks kätte esimene emakeelne piibliosa. Tegemist on 253 miljoni inimesega ehk suhteliselt väikesearvuliste keelekogukondadega, kelle poole soovib Jumal samaväärselt emakeeles pöörduda nagu suurrahvaste poole.
Kõige suuremaks rahvarühmaks ilma emakeelse Jumala sõnata loetakse aga hoopis kuulmispuudega inimesi. Olemas on u 400 erinevat kurtide viipekeelt, mida kasutab 70 miljonit inimest. Viipekeelsete pühakirjavideote valmimine võtab aega ja nõuab tehnikat.
Terve Uus Testament on olemas ainult ameerika viipekeeles (ASL). Ühinenud Piibliseltsid osalevad praegu 16-s viipekeele projektis ja üheksat valmistatakse ette. Nendega jõutakse 12,1 miljoni kuulmisvaegurini, sh näiteks meile lähedased leedukad ja ungarlased.
Nägemispuudega lugejaile mõeldud punktkirjas tervikpiibleid on praegu olemas vaid 44 keeles. Selline Piibel mahub tavaliselt mitte vähemasse kui 40-sse paksu köitesse, mille tootmine on kulukas.
Aastal 2016 ilmus uusi pühakirjaosi hispaania, saksa ja kirundi punktkirja kasutajaile. Üle maailma arvatakse vaegnägijate arvuks 285 miljonit, kellest 40 miljonit on pimedad.
Vaegnägijaile on abiks ka audiopiiblid, mille puhul salvestatakse tekst kas etteloetu või kuuldemänguna, mida saab jälgida väikesemõõdulistest, tihti ka päikese käes laetavatest aparaatidest. Sellised kuuldepiiblid teenivad veel vähese lugemisharjumuse või hoopis kirjaoskuseta inimesi kaugetes maanurkades. Kuuldepiibleid on praegu olemas 403 väljaannet 345 eri keeles.
Joonisel on näha digipiiblite arvu kiire kasv. Digitaalsesse piibliraamatukokku
(Digital Bible Library, DBL) oli 2016 lõpu seisuga eri kujul levitamiseks kokku kogutud 1474 Piiblit, Uut Testamenti või muud pühakirjaosa 1134 keeles. Neid keeli räägib 5,2 miljardit inimest.
DBL-i peavad ülal Ühinenud Piibliseltsid koos teiste piiblitõlkeorganisatsioonidega. Tegevust toetab ühendus Every Tribe Every Nation. Digiraamatukogu tekste levitavad veebis koostööpartnerid nagu BibleSearch ja YouVersion.
Loe ingliskeelset statistikaraportit siit
Ühe võrra rohkem, 31 ilmus kordustõlkeid 333 miljonile kasutajale: 16 tervikpiiblit, viis Uut Testamenti, seitse muud piibliosa ja kolm õppepiiblit. Tõlgete uuendamine on vajalik, kuna keeled ajaga muutuvad ja arenevad ning piiblitõlge vananeb keskmiselt 30 aastaga.
Kokku ilmus mullu seega 61 piiblitõlget 428-le miljonile inimesele.
Nendelt joonistelt on näha, kuidas võrreldes keelte koguarvuga, milleks loetakse umbes 7000, tuleb tõsist tööd teha veel ligi poolte ehk 3 655 keele rääkijate juures, et sealgi saadaks kätte esimene emakeelne piibliosa. Tegemist on 253 miljoni inimesega ehk suhteliselt väikesearvuliste keelekogukondadega, kelle poole soovib Jumal samaväärselt emakeeles pöörduda nagu suurrahvaste poole.
Kõige suuremaks rahvarühmaks ilma emakeelse Jumala sõnata loetakse aga hoopis kuulmispuudega inimesi. Olemas on u 400 erinevat kurtide viipekeelt, mida kasutab 70 miljonit inimest. Viipekeelsete pühakirjavideote valmimine võtab aega ja nõuab tehnikat.
Terve Uus Testament on olemas ainult ameerika viipekeeles (ASL). Ühinenud Piibliseltsid osalevad praegu 16-s viipekeele projektis ja üheksat valmistatakse ette. Nendega jõutakse 12,1 miljoni kuulmisvaegurini, sh näiteks meile lähedased leedukad ja ungarlased.
Nägemispuudega lugejaile mõeldud punktkirjas tervikpiibleid on praegu olemas vaid 44 keeles. Selline Piibel mahub tavaliselt mitte vähemasse kui 40-sse paksu köitesse, mille tootmine on kulukas.
Aastal 2016 ilmus uusi pühakirjaosi hispaania, saksa ja kirundi punktkirja kasutajaile. Üle maailma arvatakse vaegnägijate arvuks 285 miljonit, kellest 40 miljonit on pimedad.
Vaegnägijaile on abiks ka audiopiiblid, mille puhul salvestatakse tekst kas etteloetu või kuuldemänguna, mida saab jälgida väikesemõõdulistest, tihti ka päikese käes laetavatest aparaatidest. Sellised kuuldepiiblid teenivad veel vähese lugemisharjumuse või hoopis kirjaoskuseta inimesi kaugetes maanurkades. Kuuldepiibleid on praegu olemas 403 väljaannet 345 eri keeles.
Joonisel on näha digipiiblite arvu kiire kasv. Digitaalsesse piibliraamatukokku
(Digital Bible Library, DBL) oli 2016 lõpu seisuga eri kujul levitamiseks kokku kogutud 1474 Piiblit, Uut Testamenti või muud pühakirjaosa 1134 keeles. Neid keeli räägib 5,2 miljardit inimest.
DBL-i peavad ülal Ühinenud Piibliseltsid koos teiste piiblitõlkeorganisatsioonidega. Tegevust toetab ühendus Every Tribe Every Nation. Digiraamatukogu tekste levitavad veebis koostööpartnerid nagu BibleSearch ja YouVersion.
Loe ingliskeelset statistikaraportit siit
Vastused puuduvad